Tõeline maskeraad
Üllatuslikult pole kangasmaskid uudne, 21. sajandi leiutis – esimest korda leidis säärane nahahooldusviis rakendust juba 1850ndatel prantslannade hulgas.
Esimesed maskid polnud küll valmistatud kangast, vaid veiselihaviiludest, mis väidetavalt aitasid ennetada kortsude teket. Hiljem asendati liha siiski kangatükkidega, mida niisutati vitamiinide ja õlidega ning millest kujunesid välja tänapäevased kangasmaskid.
Nüüdisaegsete kangasmaskide menu sai alguse Lõuna-Koreast, kus nii naised kui ka mehed pööravat igapäevasele nahahooldusrutiinile erilist tähelepanu. Kui tavaliselt soovitatakse teha näomaski üks-kaks korda nädalas, siis nemad eelistavad maskitada vahel lausa kaks korda päevas!
Isiklikult pole ma kindel, kas see on parim viis naha hooldamiseks, kuna nii võib nahka ületoniseerida. Pigem soovitaks jääda tavapärase rutiini juurde – kord-kaks nädalas –, mis pakub ideaalset võimalust hoolitseda naha eest vastavalt hetkevajadusele.
SOS – nahk vajab kohe niisutust!
Eri toitainetes immutatud maskid on märjad ja jahutavad. Tihti on tunne, nagu “voolaksid” need pakendist välja, kuna sisaldavad kokteili seerumitest ja mikrotoitainetest.
Kangasmaskides on tugevama kontsentraadiga koostisosad kui tavalistes maskides. Need on üles ehitatud seerumi baasil, mis võimaldab toimeainetel imenduda sügavamale naha alla.
Paljud maskid sisaldavad hüaluroonhapet, keramiidi ja antioksüdante, mis on kolm niisutavate hoolduste levinud komponenti. Hüaluroonhape töötab niisutajana, keramiid aitab kaitsta õhusaaste, antioksüdandid aga vabade radikaalide eest, ennetates nõnda rakkude kahjustumist ja vananemist.
Kangasmaskide efektiivsuse taga peitub materjal, mis aitab luua nahale erilise kihi, tõhustades niisutust ja toitainete paremat imendumist. Maskide baasmaterjal võib varieeruda, koosnedes puuvillast, viljalihast, hüdrogeelist, biotselluloosist ning teistest looduslikest ja biolagunevatest ainetest.