15 aastat vene teatri paremikku Eesti lavadel

2019. aastal tähistab teatrifestival „Kuldne mask” Eestis oma 15. sünnipäeva. Nende aastate jooksul on festivali korraldajad toonud igal sügisel Eesti publikuni Venemaa teatrite koorekihi, võimaldades eesti teatrigurmaanidel näha vene teatri viimaste aastate edukaimaid lavastusi kodumaa teatrilavadel. Peale selle on eesti teatritegijad tänu „Kuldse maski” hariduslikule kõrvalprogrammile osalenud lavastajate Lev Dodini ning Declan Donnellani, koreograaf Sergei Zemljanski, nukuteatri lavastaja ja näitleja Elina Agejeva, füüsilise teatri suurkuju Andrei Droznini ning teatriteadlase Marina Davõdova loengutes ja meistriklassides. 15 aasta jooksul on festival toimunud kuues erinevas Eesti linnas ning etendusi on kokku külastanud pea 80 000 vaatajat.

Juubeliaasta festivalikava ei jää oma mitmekesisuses ning originaalsuses alla festivali eelmiste aastate programmidele. Kavas on nii Broadway stiilis suurejooneline muusikal „Kankaan”, mis on ühtlasi selle aasta festivali avaetendus, kui ka Venemaa teatrimaailma viimase aastakümne enfant terrible’i Konstantin Bogomolovi lavastus „Au”. Lisaks saab eesti publik võimaluse kohtuda taas ühe oma lemmiku, Dimitri Krõmoviga, kelle loomingule oli pühendatud ka 2010. aasta Tallinna linnateatri festival „Talveöö unenägu”. Just nende kahe lavastaja teoseid võib pidada juubeliaasta festivaliprogrammi põhilisteks tõmbenumbriteks.

Viimaste aastate enim kõmu tekitanud vene lavastajal Konstantin Bogomolovil on teatriringkondi mõõdukalt, kuid püsivalt ärritava lavastaja maine, kelle looming on ikka ja jälle üdini üllatav. Provokatiivse lavastaja reputatsiooniga Bogomolov on seekord toonud lavale näidendi, mis on kirja pandud Stalini ajal. Tulemuseks on tõeline hittlavastus, mis kõnetab ja köidab mistahes vaatajat ning milles lavastajale omane künism, teatav sarkasm ja naturalism on lahustunud paatoslikus tekstis, kuid siiski alaliselt tajutavad. Etenduse tõetruu stilistika ja dekoratsioonid ning näitlejate suurepärane mäng hajutavad piirid publiku ja lavastuse vahel ning vaataja avastab end justkui ajarännakult möödunud sajandi ühte kõige pingelisemasse ja vastuolulisemasse kümnendisse.

Unustamatu teatrielamuse lubab pakkuda ka Dmitri Krõmov lavastusega „Serjoža”. Seekord on Venemaa kõige visuaalsem lavastaja oma teose aluseks võtnud Lev Tolstoi kuulsa romaani „Anna Karenina”. Tuntud vene klassiku süžee on aga nii hästi ümber mängitud, et kriitikute arvates ei tasu lavastusest Tolstoid otsida. „See pole mitte mingil juhul Lev Tolstoi romaani lavastus, vaid hoopis kompositsioon, mille aluseks on küll eelkõige romaan „Anna Karenina”, kuid samuti Vassili Grossmani „Elu ja saatus” ning Lev Rubinšteini spetsiaalselt selle lavastuse jaoks kirjutatud tekst „Küsimused”,” kommenteerib oma hiljutist lavastust Dmitri Krõmov. Nagu kõik varasemad Krõmovi lavastused, on ka „Serjoža” äärmiselt visuaalne ning kaasakiskuv. Etenduse tegelased ei ole tõsised ega traagilised, nad ei karda paista naljakate või totratena. Krõmov, nagu ka Tolstoi, mitte ei süüdista Annat, vaid õigustab teda. Koomilises võtmes on ta loonud traagilise loo läheduse kadumisest, poja kaotusest, iseenda kaotusest. Kas see üleüldse loeb, et rongi alla jääd, kui sind enam niigi olemas ei ole?

Samuti saab selle aasta festivalil näha vene teatri viimaste aastate paremikku: „Kõik pole kassile vastlapäev” Riikliku Akadeemilise Mossoveti-nimelise teatri esituses ning Moskva Puškini-nimelise teatri lavastust „Tütarlaps kutsekast”. „Tütarlaps kutsekast” on vene noorema põlvkonna dramaturgi Andrei Ivanovi teos, mis on nüüdseks jõudnud rohkem kui kümne Venemaa teatri lavale. Loo peategelane on tütarlaps Tanja, kes elab koos isaga, müüb turul kala, õpib kutsekoolis ja unistab suurest armastusest. Tema unistuste printsiks saab kutsekooli filosoofiaõppejõud Sergei, kes on omakorda väsinud rutiinsest tööst ja kehvast palgast. Purjuspäi sõlmitud kihlvedu viib need kaks väga erineva tausta ja iseloomuga inimest kokku. Lavastus on eelkõige mõeldud noorele publikule, kuid pakub kindlasti huvi ka ühiskonnakriitilise teatri austajatele.

Lisaks on selleaastase „Kuldse maski” kõrvalprogrammis eesti ning vene teatritegijaid ühendav teatrilaboratoorium „Kaasaegne venekeelne dramaturgia noorte eesti lavastajate eskiisides”, mille raames toovad viis eesti noort lavastajat lavale viie noore vene dramaturgi viis erinevat näidendit (sealhulgas Ivanovi „Tütarlaps kutsekast”). Kõiki lavastusi saab tasuta näha 6. oktoobril Vene teatri väikeses saalis. Lavastuste vaheliste pauside ajal toimuvad avatud vestlusringid publiku, lavastajate ja dramaturgide vahel. Kaks lavastust mängitakse vene ja kolm eesti keeles ning kõikidel etendustel on sünkroontõlge nii vene kui ka eesti keelde.

15. teatrifestivali „Kuldne mask Eestis” etendused toimuvad Tallinnas, Narvas ja Sillamäel. Kõikidel etendustel on eestikeelne sünkroontõlge ning pileteid on võimalik soetada Piltilevist.

Laboratooriumi kohta saab rohkem infot Vene teatri kodulehelt.

Vaata galeriid!