Medemis Clinic
Botuliinisüstide toimeaine botulotoksiiniga seostub veel praegugi ilumaailma kurja kuninganna kuulsus. On see tõesti sellist mainet väärt? Esteetilise meditsiini arst dr Aet Köster selgitab, et kurjakuulutava nime taga peidab end tegelikult palju leebem ja väärikam tegelane, kui esimese hooga tundub.

Ilumeditsiinist rääkides on botuliinisüstid üks kõige tuntumaid, aga ka kardetumaid meetodeid. Vahel mõjub juba ainuüksi sõna hirmsalt.

„Kui miimiliste kortsukeste raviks botulotoksiini soovitan, kuulen sageli „Oi, ei! Seda ma kindlasti kunagi ei tee” või siis „Selleks olen ma liiga noor” või siis ollakse näinud internetis ülesüstitud nägusid ja öeldakse, et „ei, seda ma küll ei taha”,” kommenteerib Aet Köster. Enamik hirme aga kaob, kui aine toimesse ja olemusse veidi süveneda.

Dr Aet Köster, esteetilise meditsiini arst. Foto: Medemis Clinic

Mis see botulotoksiin või rahvakeeli botoks siis õigupoolest on?

Tegemist on anaeroobsete grampositiivsete bakterite Clostridium botulinum ainevahetuse käigus tekkiva neurotoksiiniga, mis ajutiselt halvab lihased. Toksiini toimel blokeeritakse lihaste närvilõpmetest vabanev virgatsaine, nii et tulemuseks on lõtv halvatus. Jah – toksiin ja halvatus, kuid esteetika kontekstis ei peaks kumbagi sõna kartma.

„Kuigi tegu on tõesti ühe maailma tugevaima mürgiga, on esteetilises meditsiinis kasutatav botulotoksiini kogus väga väike ja üldjuhul terviserikkeid ei põhjusta,” ütleb Köster.

Botulotoksiinil on mitu alatüüpi, A-st G-ni. Meditsiinis on enamasti kasutusel botulotoksiini tüübid A ja B, mida toodavad paljud ravimifirmad. Tuntuim nimi on kindlasti Botox, mille järgi on rahvasuus hakatud nimetama kõiki seda tüüpi ilusüste. Eestis on lisaks kasutusel veel Dysport ja Vistabel, mis mõlemad on kvaliteetsed ja head brändid, ning mujal maailmas ka näiteks Xeomin.

Esteetilises meditsiinis kasutatakse A-tüüpi botulotoksiini miimiliste kortsude ennetamiseks ja raviks: kortsu tekitav lihas lõõgastatakse süstiga, nii et nahk selle kohal puhkab ja sileneb. Selle tulemusena kortsud kas ei teki, hakkavad vaikselt pehmenema või kaovad lausa ära. Kelle jaoks õnneks, aga paljude jaoks ka kahjuks on toksiini toime ajutine: see tekib umbes kahe nädala jooksul ja püsib ligikaudu neli kuud.

Peale esteetilise meditsiini kasutatakse botulotoksiini ka mujal, näiteks neuroloogias, uroloogias, oftalmoloogias jne. Botulotoksiini süste kasutatakse ligi 25 haigusseisundi ravis, näiteks düstooniate ehk lihaste tahtmatute tõmbluste vastu, kroonilise migreeni, strabismi ehk kõõrdsilmsuse ja hüperaktiivse põie raviks. Lisaks kasutatakse botuliinisüste ka hüperhidroosi ehk liighigistamise puhul: toksiini mõjul väheneb nahas asuvate higinäärmete aktiivsus.

Kokkuvõtteks, tegu on meditsiinis levinud, põhjalikult uuritud ja korrektses koguses manustatuna ohutu ainega. Aga kuna tegu on siiski ravimiga, tohivad botuliintoksiini süstida ainult arstid.

Botuliinisüsti protseduur. Foto: Medemis Clinic

Millised on tavalisemad hirmud, kui jutuks tulevad botuliinisüstid?

Ebaloomulik välimus ehk see kardetud n-ö kivinägu on üks suuremaid hirme, mille üle patsiendid kurdavad. Aga see on põhjendamatu: tänapäeval süstitakse botuliini nii, et säiliks minimaalne miimika. Hea ja koolitatud spetsialist ei tee kunagi midagi, millega kaasneb ebaloomulik välimus.

„Arsti eesmärk on saavutada vaid värskem ja siledam olek,” ütleb Köster. „Üldjuhul ei saa keegi aru, et teiega on midagi tehtud, isegi mitte ema või parim sõbranna. Rõhk on loomulikkusel!”

Ka valu kui negatiivne aisting hirmutab inimesi. Kuigi valutunne on alati subjektiivne, on enamik patsiente meeldivalt üllatunud. Eriti need, kes on end vaimselt ette valmistanud piinarikkaks protseduuriks, sest ei tunne midagi ligilähedastki. Enamikul patsientidest tekitab süst üksnes veidi ebamugavust.

„Kasutatakse väga peenikesi ja teravaid nõelu, nii et isegi kõige valukartlikumad ja süste pelgavad inimesed elavad torked ilusti naeratades üle. Vereproovid on palju hullemad, ilumeditsiinis kasutatavad nõelad on verevõtunõeltega võrreldes juuspeened,” selgitab Köster.

Kolmandaks mureks on tavaliselt sinikad. Kui palju neid tekib? Sui suured need on? Kas ma saan tööle tagasi minna? Botulotoksiini süstimise käigus sinikaid pigem ei teki, kuid see on mõnevõrra individuaalne. Ja isegi kui see juhtub, on sinikas nagu sinikas ikka – umbes nädalakese nähtav, kuid ka siis meigiga lihtsalt varjatav. Väga harva on sinikas suurem nõelapeast, nii et isegi kui mõni tekib, on selle märkamiseks vahel luupi vaja.

Ja kuidas on sõltuvusega? Füüsilist sõltuvust pole teadusuuringutes täheldatud. Küll aga võib tekkida emotsionaalne sõltuvus positiivsest tulemusest kortsude ennetamises ja ravis – täpselt nagu mis tahes teisest enesetunnet või välimust parandavast tegevusest, kas või juuste värvimisest. Botuliini mõju on ajutine, kestes kuni neli kuud, ja pärast ei pea kasutamist jätkama.

Enne ja pärast: botuliinisüst nn kanavarbakeste ja lauba horisontaalkortsude mahendamiseks.

Millal on õige aeg botulotoksiini süsti teha?

Täpset vanuselist vastust ei ole. See, millal kellelgi kortsud tekivad, oleneb väga paljudest asjaoludest, mille seas on tähtsal kohal geneetika, elukeskkond, elustiil ja inimese enda suhtumine kortsudesse ning vananemisse. Ilu ja noorust aitavad muidugi säilitada värskes õhus liikumine, tervislik toitumine, iluuni ning korralik kaitse päikese eest, kuid geneetika vastu me ei saa ja teinekord on just see määrav.

„Kuidas keegi otsustab oma naha ja välimuse eest hoolitseda, on igaühe enda valik,” toonitab Köster. „Ja samuti on valiku küsimus see, kas vananeda nii-öelda väärikalt koos kortsudega, lastes ajal teha oma töö, või hoopis kasutada neid häid ja tõhusaid võimalusi, mida moodne meditsiin pakub, ja proovida natukene aega peatada.”

Kindlasti ei peaks end võrdlema sõbrannaga ja tema näonahaga või kortsudega – iga inimene on erinev ja samamoodi erineb ka see, kuidas protseduurid neile mõjuvad. Seetõttu on ka botulotoksiini puhul vaja individuaalseid annuseid ja süsteskeemi, sest inimeste lihased ning reaktsioon toksiinile on veidi erinevad.

„Spetsialist oskab inimest, tema lihasliikuvust, naha seisundit jne nähes hinnata, kuhu ja kui palju on vaja süstida või kas üldse on mõtet süstida. Võib ka juhtuda, et lahkute kliinikust süstita!” hoiatab Köster. „Kui arst näeb, et ootused ei ole realistlikud või on alust arvata, et tulemus ei anna välimusele juurde, jätab ta süsti tegemata.”

Kindlasti ei tohi tulla protseduurile, kui olete parasjagu tõbine, samuti lokaalse nahainfektsiooni või aktiivse herpeslööbe korral. Ka raseduse ja imetamise perioodil botulotoksiini süste ei tehta. Kui kasutate regulaarselt mingeid ravimeid, peate seda kindlasti arstile mainima – ravimitel võib alati esineda kõrvaltoimeid ja koosmõjusid, mis tuleb arstiga läbi arutada. Kõige parem on see, kui tulete protseduurile terve ja rõõmsana.

„Vahetult enne tähtsaid üritusi, kus peaksite veatu välja nägema, me pigem ei soovita süstida. Eriti kui proovite seda esimest korda,” lisab Köster. Kuigi enamasti on tulemused täpselt prognoositavad, on inimesed siiski erinevad ja erinevate ootustega. Vahel soovitame end spetsialistile kahe nädala pärast uuesti näitama tulla, et ta saaks veenduda, et ravim on mõjunud ja tulemus täiuslik.

Süsti toime kestab keskmiselt neli kuud ja on täielikult mööduv. Kui tunnete, et see pole ikkagi päris see tulemus, mida vajate, ei ole seega vaja muretseda. Aga kui tulemus meeldib, on see neli kuud ka aeg, mis peab mööduma, enne kui tohib sama piirkonda uuesti süstida. Tavaliselt tehakse kordusprotseduure 1–2 korda aastas olenevalt sellest, kuidas patsient ise mõju hindab.

Botuliinisüstile eelneb alati põhjalik vestlus meditsiiniõe või arstiga, et välistada võimalikud riskid ja selgitada oodatavat tulemust. Esimese käiguna soovitamegi broneerida aeg esteetilise meditsiini õe konsultatsioonile, mis aitab otsustada, kas botuliintoksiin on sinu ilumure puhul parim lahendus.