Medemis Clinicu esteetilise meditsiini õde Mari-Liis Sootalu. Foto: Medemis Clinic
Iga naise elus on üks alaline nuhtlus – soovimatud kehakarvad. Meetodeid, kuidas karvadest vabaneda, on palju. Kodused vahendid on lihtsad ja soodsad, salongilahendused kallimad, fotoepilatsioon kliinikus veel kallim, aga ka kõige efektiivsem. Medemis Clinicu esteetilise meditsiini õde Mari-Liis Sootalu selgitab, millised on erinevate karvaeemaldusmeetodite plussid ja miinused.

Karvaeemalduseks on olemas kaks põhilist viisi – depilatsioon ja epilatsioon. „Depilatsiooni hulka kuuluvad kõik sellised karvade eemaldamise meetodid, mis sügavamale naha sisse ei tungi – karv eemaldatakse naha pinnalt,“ selgitab Mari-Liis Sootalu. „Epileerimisel seevastu eemaldatakse karv täies ulatuses ehk naha seest kaob ka karvasibul.“

Depilatsioon on kindlasti kõige kiirem viis karvade eemaldamiseks. Siia liigitub enamik koduseid karvaeemaldusmeetodeid – raseerimine, depilatsioonikreemid. „Karv nahapinnalt küll eemaldub, aga sibul jääb alles ning uued karvad hakkavad samast nääpsust kasvama hiljemalt paari päeva jooksul,“ selgitab Sootalu.

Epilatsioon pakub kauakestvamat lahendust ning sellekski leidub koduseid vahendeid, näiteks elektrilised epilaatorid ja valmis vaharibad. Salongides osutatakse epileerimiseks vahatamise ja sugaring’i teenust. „Epileerides kasvab karv tagasi aeglasemalt kui depileerides – kuu kuni pooleteise jooksul,“ ütleb Sootalu.

Nii depilatsiooni- kui ka epilatsioonimeetodite valikul on tulemuse püsivusele lisaks veel olulisi aspekte, mida otsust tehes silmas pidada.

Depilatsioon – kiire, aga ohtlik ja ebapüsiv

Kõige lihtsam, kiirem ja odavam viis karvadest vabanemiseks on raseerimine. Miinuseks on aga see, et karvad kasvavad väga kiiresti tagasi. Seetõttu tuleb protseduuri pidevalt korrata – olenevalt inimesest iga päeva või paari järel.

Samuti kaasneb raseerimisega sageli oht nahka või karvanääpsu traumeerida, mis omakorda tekitab karvanääpsupõletikku ja nahaärritust. Just sellised väikesed vigastused ja neist tekkinud infektsioonid on põhjuseks, miks raseerimisega kaasnevad tihti sissekasvanud karvad.

„Kindlasti on väga oluline tähele panna, et raseerimisel kasutatav žilett oleks maksimaalselt terav ning kasutataks ka mingit nahka pehmendavat ainet, kas raseerimisgeeli või -kreemi. Nii viime naha mikrovigastuste riski miinimumini,“ toonitab Mari-Liis Sootalu.

Samuti on raseerimisel on oluline jälgida, et ei vigastataks sünnimärke – iga vigastus võib sünnimärgi panna ebasoodsas suunas arenema.

Vigastuste suhtes ohutum lahendus on keemilised depilatsioonivahendid (kreemid, geelid, vahud). Nende toimemehhanism on lihtne – kreemis sisalduv keemiline aine lahustab karva keratiini ning seetõttu murdub karv naha pinnalt. Kreemid võivad kõrvaltoimena põhjustada nahaärritust, põletustunnet ning allergilist kontaktdermatiiti kreemi toimeainete tioglükolaatide suhtes.
„Kuna tegu on küllalt kange keemiaga, tuleks enne uue kreemi kasutusele võtmist seda alati väikesel nahalapikesel testida,“ hoiatab Mari-Liis Sootalu.

Epilatsioon – püsivam tulemus, aga valulik ja nõuab hoolt

Epileerimist eelistatakse depilatsioonile seetõttu, et tulemused on kauakestvamad. Miinuseks on aga valulikkus, sest karvasibula eemaldamisega kaasneb alati väikene nahatrauma.
„Kuna epileerides eemaldatakse karv täies ulatuses, saab karvanääps sellest väikese vigastuse. Kasvanääpsu ja -sibula taastumiseks kuluv aeg ongi karva tagasikasvamise aeg. Tavaliselt võtab see 2–4 nädalat. Kui protseduuri pidevalt korrata, ei taastu karvanääpsud enam nii hästi ning tagasikasvanud karvad muutuvad õhemaks ja peenemaks,“ selgitab Mari-Liis Sootalu.

Epileerimiseks kasutatakse kõige sagedamini suhkruvaha, tahket vaha või sooja vaha, koduses kasutuses ka valmis vaharibasid või mehaanilist epilaatorit. Mõlemal juhul on miinuseks see, et karv peab olema eemaldamiseks piisavalt pikk – vähemalt 5-6 millimeetrit.

Vahatamise puhul on ohuks soovimatud nahakõrvetused kuumast vahast ning oskamatust vahariba eemaldamisest tekkivad sinikad. Elektrilise epilaatori puhul aga tuleb silmas pidada vahatamisega võrreldes suuremat nahaärrituste ja sissekasvanud karvade tekke riski.
„Epileerimisel on täpsest meetodist olenemata vaja silmas pidada, et traumeeritud nahk tahab pärast epilatsiooni taastumiseks rahu ja puhtust. Hoia seda hõõrdumiste eest, väldi sauna ja basseini ning trenni vähemalt samal päeval. Sissekasvanud karvade vältimiseks on aga vaja nahka kahe epilatsioonikorra vahel regulaarselt koorida ja niisutada,“ soovitab Mari-Liis Sootalu.

Fotoepilatsioon kliinikus on kiire ja valutu, tunda on vaid soojatunnet. Foto: Medemis Clinic

Kliiniku lahendused ehk laser- ja fotoepilatsioon

Kelle jaoks igapäevane või igakuine karvadega mässamine tüütuks muutub, neile on tänapäevased lasertehnoloogial põhinevad lahendused justkui päästerõngaks. Rahvasuus „laserepilatsiooniks“ kutsutud karvaeemaldusmeetodid jagunevad tegelikult laser- ja fotoepilatsiooniks.
„Mõlema toimemehhanism ja tulemused on sisuliselt samad, lihtsalt laserepilatsiooni puhul mõjub karvasibulale laserimpulss ja fotoepilatsioonis tugev valgusimpulss,“ selgitab Mari-Liis Sootalu.„Mõlemad meetodid on ka sama efektiivsed, kuid fotoepilatsiooni pluss on see, et valguslained on eri pikkusega ja saab epileerida eri sügavusel kasvavaid karvu,“ põhjendab Mari-Liis Sootalu, miks enamasti eelistatakse siiski fotoepilatsiooni.

Laserepilatsioon ja fotoepilatsioon on praegu kasutatavatest karvaeemaldusviisidest kõige efektiivsemad, kuna eemaldavad karvad püsivalt, sealjuures naha struktuuri kahjustamata. Protseduure saab teostada nii näol kui ka kehal ning praktiliselt igas vanuses meestele ja naistele. Kuur koosneb enamasti 4–6 korrast iga kuue nädala tagant.

Fotoepilatsioonil kaetakse nahk geeliga, mis juhib laseri tekitatud valguse paremini naha sisse. Foto: Medemis Clinic

Laser- ja fotoepilatsiooni eelised ja ohud

Kõige suurem laser- ja fotoepilatsiooni eelis on see, et selle tulemus on püsiv, mis tähendab, et iga päev enam raseerima ei pea. Samas on tulemused mõnevõrra individuaalsed – tihti ei kasva karvu üldse tagasi, mõnel kliendil on aga vaja pärast kuuri läbimist käia edaspidi kord või paar aastas tulemust korrigeerimas. Igal juhul on aga efekt olemas – karvad kas kaovad täiesti või kasvavad tagasi üksikud, õrnad ja heledamad karvakesed, mis üldiselt enam ei häiri.

Teiseks suureks fotoepilatsiooni eeliseks on see, et kaovad niisugused probleemid, nagu sissekasvanud karvad, raseerimisjärgne ärritus ja põletikulised punased punnid. Nahk on terve ja sile. „Paljudele on just see peamine põhjus, miks valitakse kõikide meetodite seast fotoepilatsioon. Eriti oluline on see näiteks bikiinipiirkonna puhul, kus nahk on õrn ja kahjustustele eriti aldis. Soov tunda end bikiinides enesekindlalt on enne suve väga paljude klientide jaoks põhjus, miks fotoepilatsioonile tulla,“ ütleb Mari-Liis Sootalu.

Samal ehk fotoepilatsiooni põhimõttel toimivad ka koduseks kasutuseks mõeldud fotoepilaatorid, kuid need on kliiniku seadmetest oluliselt väiksema võimsusega ja vähem reguleeritavad.
„Kliendi jaoks tähendab see, et tulemuse saavutamiseks on vaja oluliselt rohkem vaeva näha,“ ütleb Sootalu. „Esmase tulemuse saavutamiseks on vaja rohkem kordusi ja protseduur ise on aeglasem. Püsivalt sileda naha hoidmiseks ei tohi ka hiljem pikki pause sisse jätta, vaid peab nahka aeg-ajalt uuesti töötlema, sest muidu tulevad karvad tagasi. Kliinikus oskab väljaõppinud spetsialist valida kliendi naha jaoks tõhusaima töörežiimi ning laser on kiirem ja võimsam, mistõttu kulub igal protseduuril aega vähem, kordusprotseduure läheb vaja oluliselt vähem ning tulemust on lihtsam hoida,“ ütleb Sootalu.

Millist karvaeemaldusmeetodit siis eelistada?

Igal meetodil on oma plussid ja miinused. Kui soovid kestvat tulemust, sind ei häiri vahepeal kasvavad karvakesed ning oled valmis püsivalt kord kuus aega investeerima, sobivad vahatamine, mehaanilised epilaatorid ja kodused fotoepilaatorid hästi. Kui tahad kiiret ja kohest tulemust, pead jätkama kreemide või raseerimisega. Täiesti muretu ja karvavaba elu aga tagab vaid professionaalsete vahenditega tehtud fotoepilatsioon.

„Minu isiklik valik on samuti fotoepilatsioon,“ ütleb Mari-Liis Sootalu. „Pean ainult aja kokku leppima, protseduuri teostab spetsialist ning tulemus on parim, sest esiteks on see püsiv ning teiseks olen vaba ka sissekasvanud karvadest, põletikulistest punnidest ja nahaärritusest, millega varem vaeva nägin,“ selgitab ta.

Enne fotoepilatsioonile tulekut võib olla hea mõte broneerida esteetilise meditsiini õe konsultatsioon, et välja selgitada, kas protseduuri ikka tohib teha – vastunäidustusteks on näiteks rasedus, imetamine, päevitunud nahk, isepruunistavate ainete kasutamine, teatud ravimid. Meditsiinispetsialist uurib elustiili ja naha seisukorda ning siis saate koos otsustada, kas protseduur on sobilik.

Kuigi karvad muutuvad märgatavalt hõredamaks juba pärast esimest protseduuri, on oluline arvestada, et lõpliku ja püsiva tulemuse jaoks on vaja läbida kogu kuur. „Aga lõpuks muudab fotoepilatsioon elu lihtsalt nii palju mugavamaks, et on seda plaanimist väärt,“ on Mari-Liis Sootalu kindel.