Pöörane rumal armastus

Lukustuvad pilgud. Aegluubis jooksmine. Ennastunustav suudlemine. Kardin sulgub, lõputiitrid, kõik elavad õnnelikult elu lõpuni. Kui filmides on armastus tihtipeale üle võlli romantiline, siis reaalsuses võib see lisaks romantikale ka päris pööraseks muuta.

Ma ei maga, ma ei söö. Ja ma ei taha teha tööd. Umbes nii võiks kokku võtta ühe armunud inimese päevaplaani. Panime kirja seitse muutust, mis seitsmendas taevas hõljumine endaga kaasa toob.

1. Ärge segage mu armumist!

“Kas on üldse midagi õudsemat kui armumise agoonia?” küsib umbes seitsmeaastane Sam kultuskomöödias “Armastus on see”. Tõepoolest, armumine võtab vahel kogu su energia, fookuse ja aja, nii et kõik muu elus toimuv näib kui tüütu sissetung imelisse mulli. “Sa ärkad ja uinud, mõeldes oma võimalikule uuele suhtele. Armumine võib sind mõneks ajaks muuta ebakindlaks, kinnismõtete all vaevlevaks ja erakordselt nõudlikuks inimeseks – ma toitun ta headest sõnadest ja jäägitust tähelepanust, kui ma neid ei saa, siis muutun ärevaks! See on hirmutav, aga ka täiesti normaalne,” ütleb psühholoog Deborah Khoshaba.

Tõsi, ka ingliskeelne väljend armumise kirjel­damiseks on to fall in love ehk “armastusse (vaba)langema”, tasakaalukast liikumisest siin juttu ei ole. Teisisõnu: kui sa tunned, et oled pisut hullumas, siis nii ongi, sest sind haarab korraga armastuse joovastav ängistus: eufooria, väsimus ja ohustatus.

Oled uudses olukorras, kus pead argikohustuste vahele tegema ruumi romantikale. See võib tekitada pingeid ja närvilisust, eriti kuna töökohustused ei lippa, sest mõte on mujal. Seega pole ime, et armumine koos sellest põhjustatud hormonaalsete muutuste ja sisemiste hirmudega võib viia kurnatuseni.

2. Armastus ja teised droogid

Pisa ülikooli teadur Donatella Marazziti on armastuse uurija ja tõeline armudoktor, kes väidab, et armudes on adrenaliin ja kõrgendatud meeleolu soodustav dopamiin laes, kuid lõõgastumist reguleeriv serotoniin tagaplaanil. Tulemuseks ongi katkematu obsessiivne mõttemäng, mille peategelane on armumise objekt. Väidetakse isegi, et armumine loob organismis bioloogilise kokteili, mille põhjustatud nähud sarna­nevad kokaiini tarbimisele omase pilves olekuga. Ja nagu uimastitegagi: mida enam aega sa selle erilise inimesega veedad, seda suuremasse sõltuvusse satud.

Ent peale tujutõstvate hormoonide taseme kerkib ka stressihormoon kortisooli oma, tagajärjeks kirg, mis on segatud ärevuse, kinnismõtete ja närvilisusega.

Kui toores armumine liigub edasi küpsemasse faasi, võib dopamiinitase küll jääda kõrgemaks, kuid serotoniin ja kortisool loksuvad tagasi normaalsele levelile, aidates sul maha rahuneda ja end jälle normaalsena tunda.

Muide, ka testosteroonitase hakkab armudes trikke tegema. Naistel võib see nimelt tõusta, muutes neid agressiivsemaks, seksuaalsemaks ja kirglikumaks. Meestel kipub see aga hoopis langema, nii et nad on tavapärasest emotsionaalsemad, vastuvõtlikumad ja tundlikumad.