Katriin Altement (26) ja Gunnar Hunt (24) on koos olnud viis aastat, mõlemad töötavad reklaamialal ja neil on ühine ettevõte. Katriin tunneb oma meest läbi ja lõhki ning on alati aru saanud, kui Gunnaril on midagi plaanis. “Tean näiteks alati, kui ta kavatseb mulle lilli tuua. Seekord ei osanud ma tõesti mitte midagi ette näha.” Veel vähem oli ta aimanud, et mõtteid tema naiseks palumisest oli Gunnar mõlgutanud juba kolm aastat. “Umbes kuus korda plaanisin seda ka teha, aga lõin lõpuks ikkagi araks,” ütleb mees. 2016. aasta suvel otsustas ta Katriini (ennast muidugi ka!) lõpuks üllatada.

Otsust aitas teha sõrmus, mille Gunnar oli soetanud Intsikurmu festivalilt. See tundus just õige olevat ja kuna sõrmus oli reguleeritav, polnud tal vaja ostmiseks ka Katriini sõrmusemõõtu teada. “Pärast seda algas ostetu aktiivne varjamine, mis omakorda sundis takka ettepaneku planeerimist. Suure pinge all meenuski Luke mõisapark, mille lähedal elab ka Katriini ema. Mul aitas rahulikuna püsida põhimõte, et kui sa isegi ei tea, et sa täna kihlud, siis ei tea tema seda ammugi,” naerab mees.

Gunnar valis sõrmuse üleandmiseks hetke, mis tundus sobiv ja loomulik. “Kokkuvõttes aitas see pabistamist vähendada – kui ma ei oleks õiget hetke ära tundnud, ei olekski ma seda sammu astunud.” Kõnealune päev saabus 7. augustil, kui noored olid Katriini emal külas. “Tundsin end nagu väike tüdruk, kes peab kohe Taukariga kohtuma. Pidin väga rahulik olema, sest teadsin, et kui teen kas või ühe vale liigutuse, võib Katriin midagi aimata.”

Katriini arvates on Luke mõisapark, mida kaunistavad Veenuse kuju, kaks suurt lõviskulptuuri jaa sadu aastaid vanad puud, olnud alati maailma ilusaim koht. Peale selle on naine kunagi näitlemisega tegelenud ja etendused, kus ta kaasa lõi, toimusid just selles pargis. “Kuna see paik on tema jaoks nii eriline, tahtsin ettepaneku just seal teha,” ütleb Gunnar.