Mida värvilisemaks lähevad fotod, seda raskem on anda peategelaste paari ühele või teisele poolele nimesid. Ikka on tegemist kas kellegi esimese, teise või kolmanda abi­kaasaga – neljanda oma tuleb mulle juba päris selgelt meelde.

Hoian käes üht oma lapsepõlve lemmik-pulma­kutset. Sellel oleva pruut­kleidiga võis võistelda ainult printsess Diana oma. Viie­aastase minu eluunistus oli lohistada vähemalt sama suurt sleppi mööda per-büroo treppi. Elus läks teisiti. Ülimoodsa taaskasutatud pulmakleidiga seisin ma küll ühe telesaate lõpuepisoodis ekraanil, aga see oli puhas visuaalkunst.

Kirjutan Messengeris Yllele. Just, tema nimi kirjutataksegi y-tähega. Nii olevat talle juba sügaval Nõukogude ajal passi kirjutatud. Küllap ikkagi siis sellega koos kuidagi kirjutati ka südamesse. Omapära ja eri­nevus. Ausalt öeldes pean mitu korda kontrollima, kas ikka õigele, sest tal on nii mitu perekonnanime olnud, et kipub segi minema, missugune parajasti kehtib. Samas – tuleb tunnistada, et ükski abielu ei ole olnud lühiajaline. Viimase sõlmimise järel sai Ylle 50. Tema perekonnanimi on praegu Tampere.