Kes senti ei korja …
… sel puhub enne palgapäeva taskutes tuul ja näpud on totaalselt põhjas. SEB arendusjuht ja Eesti Pangaliidu finantshariduse toimkonna juht Kai Kutsar soovitab elada vastavalt oma vajadustele, kuid alla oma võimete – vaid nii on võimalik ka midagi kõrvale panna.
Kas tahad minna puhkusereisile, millest oled juba ammu unistanud? Või hoopis osta disainerikleiti, mis maksab mitusada eurot? Või plaanid kunagi töötamisest üldse loobuda? Need on täiesti erinevad soovid, mis nõuavad üht – raha. Mida varem alustad säästmisega, seda kiiremini tekib sul vaba raha, mida saad kasutada just nii, nagu sina soovid.
Eestlaste säästud on Kai Kutsari sõnul viimaste aastate jooksul suurenenud, kuid on endiselt ka neid, kel pole üldse midagi kõrvale pandud. Rahatagavara on vajalik ootamatuste korral, millest olulisim on töökoha kaotus. “Rahatagavara planeerimisel peaks lähtuma just sellest printsiibist, kui kiiresti leitakse pärast töökoha kaotust samaväärse palgaga töö. Kui inimene on tööturul väga nõutud spetsialist ja ta teab, et saab uue töö ka ühe kuuga, siis piisabki paari kuu sissetuleku suurusest rahatagavarast. Kui tegemist on aga näiteks tippspetsialistiga, kelle järele ei ole suurt nõudlust ja kes leiaks uue töö umbes aastaga, siis oleks vajalik ühe aasta varu. Üldiselt soovitatakse kolme kuni kuue kuu sissetuleku suurust rahatagavara,” selgitab Kai. Ta lisab, et mida rohkem inimene on kogunud, seda turvalisemalt ta end tunneb – see annab enesekindlust ja võimalusi valida töö, mis meeldib.
Kai on varem töötanud pangakontoris ja näinud mitmesuguseid kliente. “Arvasin alati, et rikastel inimestel on suured säästud, kuna neil on kogumiseks selgelt paremad väljavaated. Aga nägin klientidega töötades, et see, kuidas inimene oma rahaasju ajab, on paljuski mõttelaadis kinni – see ei sõltu sissetulekust. Kohtasin palju suhteliselt väikese sissetulekuga inimesi, kellel olid korralikud säästud. Ja nägin ka palju suurema sissetulekuga inimesi, kellel ei olnud mitte midagi kõrvale pandud, ainult laenukohustused.”
