Lõika mind ilusaks

Iluoperatsioone on alati saatnud uudishimu, müüdid ja vastakad tunded: vajadus versus edevus. Kust jookseb piir ning milline on veatuse hind?

Erinevalt levinud arvamusest pole ilukirurgia vaid Hollywoodi kuulsuste pärusmaa ning arstid, kes sel alal tegutsevad, ei meenuta pahelisi doktoreid hittsarjast “Nip/Tuck”.

Hoolimata tagurlikust arvamusest, et ilukirurgia toodab vaid ebaloomulikku tehislikkust (pardimokad ja vulgaarselt volüümikad büstid), esindab tipptasemel esteetiline kirurgia eelkõige tänapäeva teaduse ja meditsiini võidukäiku: kui sul on võimalik olla enamat kui hingelt noor ning tunda end oma nahas mugavamalt, ilusamalt ja enesekindlamalt, siis miks seda endale keelata? Loomulikult on ka siin omad reeglid.

Igaühele oma

Plastikakirurgid dr Peep Pree, dr Siim Simmo ja dr Pille Kirjanen kinnitavad kui ühest suust, et nii Eestis kui ka maailmas on populaarseim iluopp rindade suurendamine. “Eestis on palju naisi, kelle rinnad on kas loomu poolest väikesed, ebaproportsionaalsed või kaotanud pärast sünnitust varasema atraktiivse kuju, mida soovitakse taastada,” räägib dr Kirjanen.

“Rinnalõikuste hulka kuuluvad ka nende vähendamine, tõstmine ja asümmeetria korrigeerimine,” sõnab dr Simmo. “Naised võivad olla oma välimuse suhtes väga kriitilised. Samuti on neil eriline suhe oma rindadega, mida mehed alati ei mõista. Tihti tullakse minu juurde korrigeerima oma n-ö koledat rinda, mis objektiivselt võttes seda kindlasti pole.”

Kui meie kandis kummardatakse pigem saledat naisefiguuri, siis Ladina-Ameerikas on tavaline, et kirurgilt tellitakse ka kogukamat istmikku. “Eestis pannakse tuharaimplantaate väga harva, kuid näiteks Brasiilias moodustab see mõnel kirurgil 75% tööst,” räägib dr Kirjanen. “Selle trendi teerajajad on arvatavasti Jennifer Lopez ja Kardashianid. Kindlasti mängib oma osa ka kultuuriline erinevus: kui vaadata Lõuna-Ameerika ajakirjade kaanepilte või reklaame, siis sageli on fookuses just tagumik. Ka teksasid müüakse sealkandis volüümi andvate silikoonpatjadega.”