Annie Spratt/ Unsplash
Lükka kõrvale kõik kaugete maade imetoidud – nii tervisele, välimusele kui ka keskkonnale on märksa kasulikum kodukandi kraam.

Kapsas
Norra teadlased kinnitavad, et rohelistes köögiviljades – näiteks pea-, leht- ja rooskapsas – on peidus rohkem antioksüdante kui üheski teises köögiviljas.

Rapsiõli
Rapsiõli teeb kuulsale elupikendajale oliiviõlile silmad ette, sest sisaldab rohkem oomega-3-rasvhappeid ning samuti E-vitamiini.

Marjad
Mustikad, pohlad ja jõhvikad sisaldavad sama palju oomega-3-rasvhappeid kui kala. Antioksüdantide matšis võidab aga meie aedade aroonia isegi poppi granaatõuna.

Rukis
Rukkileivas on rohkem kiudaineid ja antioksüdante kui mujal Euroopas mugitavates saiades. Kõht püsib aga kõige kauem täis hoopis rukkiterasid sisaldava pudru abil.

Õunad
Hollandi teadlased on teinud kindlaks, et valge viljalihaga puuviljad aitavad insulti ära hoida. Seega, üks õun või pirn päevas – ja oled teinud endale palju head.

Kartulid
Paar annust kartulit päevas alandab vererõhku pea sama palju kui kaerahelbed, kinnitavad USA teadlased. Friikate järele pole siiski mõtet haarata, jutt käib õlita küpsetatud kartulitest.

Till
Armastatud maitsetaim on hea kaltsiumi, magneesiumi ja raua allikas. Iidsetest aegadest saati on taime kiidetud seedimist soodustava toime eest.

Kibuvitsamarjad
Juba paar kibuvitsamarja suudavad täita meie päevase C-vitamiini vajaduse. Marjad on head ka ainevahetushäirete ning südame- ja veresoonkonna haiguste vastu.

Juurviljad
Juurikad on kasulikud igal kujul, aga näiteks porgandi ja selleri segumahla joomisel teed korraga head nii oma nägemisele, vererõhule, luudele kui ka immuunsüsteemile.

Heeringas
Merekarude meelisroast saad südamele kasulikke rasvhappeid, kaltsiumi, seleeni, fosforit, D-, A- ja B12-vitamiini. Viimane on eriti kasulik rakkude tegevusele.

Lugu ilmus 2012. aasta jaanuarikuu Annes & Stiilis.