Haiguse avastas 1909. aastal Brasiilia arst Carlos Ribeiro Justiniano Chagas, mistõttu seda nimetataksegi Chagase tõveks. Nagu aidsigi, on Chagast keeruline avastada ja võib võtta aastaid, enne kui sümptomid avalduvad. 

Maailmas on sellesse troopilisse haigusesse nakatunud umbes kümme miljonit inimest, enamik neist Boliivias, Mehhikos, Kolumbias ja Kesk-Ameerikas, aga samuti umbes 30 000 inimest Ameerika Ühendriikides. USAsse on haigus levinud sagenenud reisimise ja immigratsiooni tõttu. Enamik juhtumeid USAs on avastatud immigrantidel. Aastal 2008 tappis haigus hinnanguliselt 10 000 inimest.

Chagase tõvest saab varase avastamise korral intensiivse kolmekuulise raviga vabaneda, haiguse pika peiteaja ja ravimite hinna tõttu jäetakse see eriti vaesemates elanikekihtides aga sageli ravimata.

Chagas levib kergesti vereülekandega, samuti emalt lapsele. Verepanku testitakse selle haiguse suhtes Ameerikas alates aastast 2007.

Enamasti levitab haigust verd imev putukas Rhodnius prolixus. Haiguse akuutse faasi ajal ei pruugi sümptomeid esineda, samas võib tekkida palavik, ebameeldiv enesetunne ja ühe silma pundumine. Seejärel võib haigus jääda peitefaasi ning võib kuluda aastaid, kuni tekivad sellised sümptomid nagu kõhukinnisus ja -valu. 

Neljandikul haigetel haarab Chagase tõbi ka südant või seedekulglat, põhjustades nende paisumist ja lõhkemist.

Uurijad arvavad, et üks kolmest haigusest, mida põdes ja mille tõttu suri Charles Darwin, oli ka Chagase tõbi. Ta sai selle tõenäoliselt oma viieaastasel reisil ümber maakera 20. eluaastates – oma päevikus kirjutas mees, et Lõuna-Ameerikat külastades hammustas teda tiibadeta must putukas.
 
Allikas: Daily Mail