Kui piisava intiimhügieeniga — vähemalt kord päevas pesu selleks ettenähtud vahenditega – tekib voolusele siiski halb lõhn või see muutub tükiliseks — kohupiima taoliseks –, esineb kihelust, punetust ja valu urineerimisel, siis tuleb pöörduda ämmaemanda või günekoloogi poole, näiteks noorte seksuaaltervise kabinetti. „Häbenemiseks ei ole põhjust, see ongi meie töö!“ kinnitab ämmaemand.

Hügieen ja menstruatsioon

Intiimhügieen on naistel eriliselt tähtis menstruatsiooni ajal. „Sidemete ja tampoonide kasutamisel tuleb kinni pidada nende soovituslikest vahetamise aegadest“ tõdeb Koplik ja selgitab: soe ja niiske keskkond on hea kasvulava bakteritele ja menstruatsiooni ajal võib intiimpiirkond vajada sagedamat pesu. Menstruatsiooni ajal väheneb ka tupe piimhappebakterite arv, mis muidu tagab tupe loomuliku kaitse põletike vastu. Nõrgenenud kaitse puhul saavad mikroobid muretumalt paljuneda.

Menstruatsiooni jooksul on hea pidada päevikut: jälgida, kui pikk on veritsuse periood ning üles märkida võimalikud vaevused. Menstruatsioonide korrapära, veritsuse hulk ja menstruatsiooni pikkus annab teavet selle kohta, kas suguelundite talitlus on normaalne. Sellepärast on see ka üks sagedamaid küsimusi, mida naistearsti või ämmaemanda juures küsitakse.

Hügieen ja karvad suguelunditel

Paljud noored eelistavad vabaneda intiimpiirkonna karvadest. Oled sa mees või naine, raseerides soovitab ämmaemand kindlasti kasutada iga kord uusi raseerimisterasid. Intiimpiirkonna nahk on väga õrn, mispärast on seda niiviisi väiksem tõenäosus vigastada.

Raseerimise eel tuleb puhastada nahk. Mida puhtam on see enne karvade eemaldamist, seda väiksem on tõenäosus põletike tekkeks. Ämmaemand lisab, et karvade eemaldamisega ei maksa minna liiale. Intiimpiirkonnas kasvavad karvad põhjusega. Näiteks hoiavad nad nahapinnast eemal pesu, tagades nõnda õhule vajaliku juurdepääsu ja tuulutuse ning kaitstes nii nahk kangast põhjustatud hõõrdumise eest. Need kaitsevad nahk-naha hõõrdumise eest ka vahekorra ajal, hoides ära tekkida võivaid marrastusi. Lisaks takistavad karvakesed mustusel ja ohtlikel mikroorganismidel ligipääsu tuppe.

Intiimhügieen ja seks

Enne ja vahetult pärast seksi tuleb suguelundeid pesta selleks, et vältida põletikke või naha ärritust. Enne vahekorda tuleb pesta ka käed. Sealsed bakterid võivad sama moodi limaskestale sattuda ja suguelundeid ärritada.

Kehvasti hooldatud intiimpiirkond võib põhjustada seksuaalelus piinlike olukordi. „Nii endasse kui ka partnerisse tasub suhtuda lugupidavalt ning probleemide korral neist ka viisakalt rääkida, seda eriti kui olete üksteise esimesed partnerid,“ räägib Koplik. Ta sõnul pole sageli põhjus niivõrd soovimatus ennast hooldada, vaid teadmatus. „Intiimpiirkonna igapäevane pesemine peaks olema elementaarne kõigile, muude nüansside osas peate partneriga läbi rääkima ja ei tohi solvuda, kui partner keeldub ilma teatava hoolitsuseta näiteks suuseksi pakkumast.“

Ämmaemanda nõuanded terve ja hooldatud intiimpiirkonna heaks:
1. Pese intiimpiirkonda iga päev selleks sobilike pesuvahenditega.

2. Pese intiimpiirkonda ainult väljast poolt. Seest see puhastub ise.

3. Kasuta seksuaalvahekorras alati kaitset — sugulisel teel levivate infektsioonide vastu aitab vaid kondoom. Seksuaalprobleemide tekkimisel pöördu ämmaemanda või günekoloogi poole.

4. Jälgi oma menstruaaltsüklit, näiteks kui pikk on veritsuse periood ning kas see põhjustab vaevuseid. See annab teavet selle kohta, kas suguelundite talitlus on normaalne.

5. Vaktsineeri ennast papilloomviiruse HPV eest.

6. Joo kindlasti rohkelt vett! Suhkrused joogid võivad mõjutada tupe bakteriaalset tasakaalu. Nii ka veepuudus. Vesi aitab loputada intiimpiirkonda mitmetest toksiinidest.


Vii need soovitused igapäeva ja hoia intiimpiirkond puhas, terve ja enesekindel!
Jaga
Kommentaarid