Eternal Happiness / Pexels
Hirmutunne käib kaasas suurema osa inimestega. Oluline on meeles pidada, et mõistlikus koguses hirmutunnet on kindlasti vajalik ning oluline - see aitab püsida elus ning ära tunda ohte.

Terapeut ja raamatu "Tunneme tundeid" autor Pille Teearu selgitab, et tundes tihti hirmu, peaks õppima teadvustama oma hirmude tegelikke põhjuseid ning nimetama neid õigete nimedega, et mitte hirmutada iseennast enda väljamõeldud hirmudega.

Kohtudes tõelise ohuga on hirmutunne vajalik

“Ilma hirmuta ei oskaks me ohu eest ennast hoida. Kui ikka seisame kaljuäärel ja tahame teha suurt sammu edasi, siis on just hirmutunne see, mis meid takistab,” selgitab Pille Teearu. “Kohtudes ohtliku loomaga, on samuti hirmutunne see, mis annab märku, et kas mõistlik on ära joosta või tarduda paigale, et mitte looma häirida.”

Tema sõnul tuleb lastele õpetada elus tegelikke ohte, ehk siis mõistlikus koguses hirmutunnet on eluspüsimiseks väga vajalik.

Inimene kardab ja tunneb hirmu selle informatsiooni ees, mis tuleb alateadvusest. Nende tunnetega ei osata ega julgeta midagi peale hakata. “Me oleme nõus pigem kannatama, kui tõsiselt tegelema oma alateadvusega. Seal võivad olla meie varjatud püüdlused, soovid ja vajadused. Vastuolud tegeliku elu ja alateadvuse vahel genereerivad hirmutunnet,” selgitab Pille, et inimene võib oma hirmude peitmiseks luua endale erinevaid rolle ja kanda erinevaid maske.

Enamik probleeme on seotud hirmutundega

Juhtub ka seda, et lisaks iseenda hirmutamisele, hirmutame ka teisi. “Hirmutamist kasutavad ka mõned lapsevanemad sõnakuulelikkuse saavutamiseks, näiteks: kui sa putru ära ei söö, siis õue ei saa, või kui koolis hästi ei õpi, siis reisile kaasa ei saa,” loetleb Pille Teearu.

Suurem osa inimlikke probleeme kujuneb tema sõnul välja üsnagi pika perioodi jooksul. See ajaline lähtepunkt, kus ja kuidas probleem tekkima hakkas, on argiteadvuse poolt varjatud. Inimene tunneb või tajub teatud pinget, kuid probleemi ei suuda teadvustada. Selline olukord on hirmu tekkimise allikaks. Iga uue probleemiga tekkiv hirm tekkiv hirm liitub varasemate hirmudega ning nüüd on hirm veelgi suurem ja sellega tegeleda keerulisem.

“Enamik probleeme on ühel või teisel kombel seotud hirmutundega. Teadvustades endale, et kogen praegu hirmutunnet, saame vabastada alateadvusest salajaste pattude ja varjatud komplekside kogumi,” selgitab terapeut. “Neid endale järjest teadvustades ja nendega tegelema hakates, saame liikuda edasi teadliku ja iseseisva arengu suunas. Kui kiirelt kellegi areng toimub, sõltub indiviidist, tema valmisolekust panustada enda tundmaõppimisele. Alateadlike hirmude vabastamise vastutasuks on vabanemistunne ja pääsemise tajumine.”

Ükskõik, mida me ei teeks või kuhu ei vaataks, ikka näeme mingil kujul hirmu. Haigestuda on hirmutav, sest võid ju ära surra. Hommikused uudised toovad hirmu su tuppa, tekib hirm ilma jääda rahast, kodust, langeda terrorismi ohvriks. Laste pärast muretsemine, töökoha või ameti vahetamine on samuti seotud hirmudega. Vahel on oht reaalne, kuid enamasti välja mõeldud meie endi poolt.

Hirmutunne tekib võimalike ebameeldivuste ja ebamugavuste ees. “Näiteks võite mõne reisi ära jätta, sest kardate sõita lennukiga, hirm takistab,” selgitab ta. “Kui tahate reisida, aga ei saa seda enda sõnul teha lennuhirmu tõttu, on sageli selle hirmu taga mingid muud põhjused. Näiteks ei julge mõni inimene tegelikult ära sõita sellepärast, et äkki leiab partner üksinda olles kellegi teise või et lapsed ei saa ilma temata hakkama või et on lihtsam elada vanaviisi, ilma muutusteta.”

Pille Teearu selgitab, et loome oma hirmud ise, kuna meil on neid vaja, et varjata tegelikke põhjuseid. Just sellepärast peaksime õppima teadvustama oma hirmude tegelikke põhjuseid, hakkama neid nimetama õigete nimedega ja lõpetama iseenda hirmutamise väljamõeldud hirmudega.

Hirmudega tegelemiseks on abi nendest küsimustest:

· Millised olukorrad sind tegelikult hirmutavad?

· Millistes olukordades oled hoolimata hirmust olnud julge?

· Kuidas oled üksinda oma hirmudega toime tulnud?

· Millised olukorras tunned ennast väikese ja abituna?

· Millal oled olnud toeks teisele inimesele tema hirmude ületamisel?

· Kuidas on hirm muutnud sinu ettekujutust endast?

· Kas ilma hirmu tundmata on sul endast teistsugune ettekujutus?

· Kas sa varjad oma hirme? Kuidas sa seda teed?

· Kas räägid oma hirmudest poolikult, mitte ausalt?

Hirmuga on võimalik tegeleda, hirme endale teadvustades ja nende üle mõeldes. “Kui tunnete hirmu, siis teadvustage seda endale ja öelge julgelt, et ma kogen praegu hirmu. Hirmutunne lahustub ja tunneme ennast kergemalt, vabamalt, ning pärast oleme avatud uuele, rõõme täis elule,” ütleb Pille Teearu.