Foto: erakogu
Ma mõistan, et võib olla väljakutsuv mõelda positiivselt, kui kõik tundub olevat kaoses. Kuid igas kaoses on alati ka võimalus.

Selle sees olles on oluline hoida enda tähelepanu positiivsusel, et saaksid toimuda sinu jaoks vajalikud muudatused. Enda emotsioonide reguleerimise oskus on oluline mitte ainult sinule endale vaid ka kõigile sinu ümber olevatele inimestele, isegi virtuaalselt. Ära lase hirmul endast võitu saada, vaid vali teadlik töö enda mõtetega. Keskendu positiivsele. Hoia fookus sellel, mis on hästi. See võib olla raskem, kui probleemidele ja muredele keskendumine, kuid kumma sa valid, kui tead, et positiivse märkamine võib tuua sulle ootamatuid lahendusi?

Positiivsed inimesed leiavad kergemini lahendusi

Kas teadsid, et sinu aju on positiivsel lainel 31% produktiivsem kui negatiivsel lainel? On tõestatud, et arstid on 19 protsenti kiiremad ja täpsema diagnoosiga, kui nende hoiakud ja mõtlemine on suunatud positiivsusele.

Achor.S, psühholoog ja positiivse psühholoogia õpetaja toob välja, et kui suudame leida viisi, kuidas saada olevikus positiivseks, töötavad meie ajud veelgi edukamalt, sest suudame töötada keerulisematel hetkedel kiiremini ja intelligentsemalt. Kui oled positiivne, siis su organism toodab dopamiini, mis ainult ei muuda sind õnnelikumaks, vaid lülitab sisse ka kõik sinu aju õppekeskused, võimaldades sul maailmaga erineval viisil kohaneda.

Kasvata positiivsust olles tänulik

Positiivsed hoiakud teevad meid õnnelikumaks, loovamateks ja aitavad meil õppida. Seda on küll hea teada, aga kas me siis lihtsalt “hakkame positiivseks” ja kuidas see üldse välja peaks nägema? Mõnikord piisab sellest, kui tuletada endale meelde: “Ole positiivne!” aga enamasti ei saa endale positiivsust peale sundida ja siis tuleb appi positiivsuse asemel tänulikkusele keskendumine.
Positiivse psühholoogia uuringutes on leitud, et tänulikkus on tugevalt seotud suurema õnnega. Tänulik olles tunneme rohkem positiivseid emotsioone ja oskame märgata head meie ümber. Tänutundes olles ei ole ruumi negatiivsetele mõtetele ja tunnetele, on vaid ruumi positiivsele.

Keskendudes elus positiivsetele asjadele ja olles nende eest tänulikud, suudame paremini kogeda positiivsemaid tundeid ja seeläbi keskenduda hea vaimse tervise seisundile.

  • Märka inimesi, kes sind toetavad ja väljenda oma tänulikkust nii, et seda tunnete nii sina kui nemad! Kui näitad, et hindad, mida teised sinu ja kogukonna heaks teevad, tõstad nii enda kui teiste enesetunnet. Ütle aitäh, alati, kui on võimalus. Kui märkad midagi, mida keegi teeb hästi või eriliselt, ütle seda talle. Kõige parem on see, et see ei maksa mitte midagi.
  • Märka ka iseenda hoolimist ja neid samme, mida sina enda pere tarbeks teed, et nad end turvaliselt tunneksid. Märka ka seda, mida sa juba varem oled teinud, et sa täna saaksid end turvaliselt tunda. Näiteks oled loonud toetavad harjumused enda perele ja käite tihti looduses. Sul on olemas kodu, kus ühiselt koos aega veeta. Kui on aga mingid kohad, kus tunned, et kõik ei ole nii nagu sooviksid, siis võta seda, kui õppetundi. Parim lahendus sellele on, kui kirjutad selle enda jaoks välja, miks sa selle kogemuse eest oled tänulik. Haara endale kapipõhja aastateks seisma jäänud märkmik või osta uus ja pane see enda jaoks nüüd tööle.
  • Tõsta oma enesekindlust ebakindlatel aegadel olles tänulik. Seda tehes tõstad sa enda sisemist enesekindlust ja lood sisemist tasakaalu. Ole hetkes ja märka seda, mis on hästi ja muredele jääb koheselt ruumi vähemaks. Kui riigis valitseb eriolukord ja pead seetõttu töölt koju jääma mõtle, mille üle sellises olukorras tänulik olla: Saame olla rohkem iseendaga, saame luua uusi harjumusi, saame veeta rohkem aega enda pereliikmetega (olenemata sellest, kas saame füüsiliselt nendega kokku või mitte, kuid helistame kindlasti rohkem, kui tavapäevadel, sest nüüd on meil aega), meil ei ole kiiret, meie rütm aeglustub ja me saame valida teisiti.
  • Õpi mõistma, kuidas teised end tunnevad. Tänulik olemine aitab sul paremini mõelda teiste inimeste tunnetele — seda nimetatakse empaatiaks (võimalus näha asju teise inimese vaatevinklist). Kui oled tänulik igal hetkel, hakkad teisi rohkem märkama. Näed seda, kes ta inimesena on ja mis on see panus mida tema pakub maailmale. COVID-19 puhangu ajal tõuseb ühiskonna empaatia väga selgelt esile: Luuakse kogukondi, mis aitavad seisma jäänud arvutitel jõuda lasteni, kes vajavad neid koduõppeks. Rajatakse ühendused, mis toetavad toiduabiga neid, kes ise seda teha ei saa. Paljud meist istuvad kodudes karantiinis, mitte enda pärast, vaid selleks, et me teisi ei nakataks. Me oleme valmis seda tegema meie kõigi jaoks.


Mida teha?

Nüüd, kui oled kodus, on parim aeg harjutada uusi harjumusi, mis kannavad meid veel pikki aastaid. Enne magama minemist soovitan kirjutada iga päeva lõpus nimekirja kõigist asjadest, mille eest oled sellel päeval tänulik. See on üks nendest tegevustest, mis võiks saada igapäevaseks harjumuseks. Lisaboonusena toetab see tegevus sinu und, mis on väga vajalik hetkel, kui on suured muutused toimumas.

Tänulik olemine aitab sul elus rasketest aegadest läbi tulla

Kui sul tekib ärevus järgnevate kuude toimetuleku osas, siis püüa saada ühendus enda usalduse tundega. Sulge silmad ja meenuta, millal sa oled tundnud end turvaliselt, hoitud ja hästi. Mõtle sellele nii kaua, kuni su keha täitub selle tundega, ning lausu endale “Ma usaldan, et igale olukorrale on olemas lahendus”. Kui tunned, et tänulikkuse harjutamine ja praktiseerimine on see, mis sind toetaks, aga hääl su peas ütleb: “ Ei tea, kuidas see mu arved maksab?”, siis lihtsalt hinga, hinga veel korra ja usalda.

Positiivses tundes olles ja usaldusega lood sa enda ellu rohkem. Kaotada pole midagi!

Selleks, et kodus saaksid inimesed end tunda rohkem tasakaalus ja positiivselt, lõin tasuta 14 — päevase “Jah, ma suudan” toetusprogrammi , kus igapäevaselt on 5 tegevust, millega iseend toetada. Ühiselt uute harjumuste ellu harjutamine pidi olema kuni 91% efektiivsem. Võta vastutus enda mõtete ja oleku eest ning liitu meiega ühises tasuta Facebooki grupis. Ligipääsu tagab enda registreerimine SIIN.