Sydney Sims / Unsplash
Ärevusega seostatakse peamiselt psüühilisi häireid nagu mure- ja hirmutunne ning närvilisus. Kuigi on õige eeldada, et ärevushäired saavad alguse ajust, mõjutab see sama palju füüsilist kui mentaalset tervist.

“Ärevus on see tunne, kui arvatakse teadvat, et lähitulevikus juhtub midagi ebameeldivat. Sellega kaasnevaid tundeid saab kirjeldada sõnadega kahtlev, kartlik, närviline ja kõhe,” seletab Nicky Lidbetter, Anxiety UK tegevjuht oma infolehes “Understanding Anxiety”.

Teadmine, et paljud füüsilised aistingud võivad olla ärevusest, aitab närvilisel mõistusel aru saada, et tegu ei ole mõne tõsisema haigusega.

“Ärevus on täiesti normaalne ning kõik inimesed satuvad vahel selle ohvriks,” ütleb Nicky. Seetõttu võivad teadmised meie keha toimimisest aidata ärevust võita ning haarata tagasi kontroll oma tunnete üle.

Siin on mõned füüsilised sümptomid, mis võivad ärevusega kaasneda ning igale on toodud ka psühholoogiline seletus.

Kuidas ärevus kehale mõjub?

“Kui keha pannakse ärevusrohkesse situatsiooni, algab automaatselt sündmuste ahel, mida tihti kutsutakse “võitle või põgene” reaktsiooniks. See juhtub ilma mõtlemata, sest selle vallandab närvisüsteemi osa, mille eesmärgiks on kontrollida meie automaatseid funktsioone nagu hingamine ja südametöö. Seda osa meie närvisüsteemist kutsutakse “autonoomseks süsteemiks” ning see jaotatakse kaheks osaks: parasümpaatiline ja sümpaatiline. Need töötavad üksteisest sõltumatult ja ainult üks saab korraga domineerida. Kui me satume olukorda, mis põhjustab ärevust, hakkab sümpaatiline närvisüsteem tööle, mis tekitab “võitle või põgene” reaktsiooni. “

On tähtis teada, et kõik kogevad ärevustunnet erinevalt. Mõni ei pruugi tunda järgnevatest sümptomitest ühtegi või siis mõnest mingit kombinatsiooni.

1. Valu rinnus ja südame pekslemine

Võib tunduda, et tegu on infarktiga, aga see ei pruugi tõele vastata. Kui tunnete ärevust või olete paanikahoos, töötab süda kiiremini, et pumbata kehas ringi rohkem verd ning valmistuda kas võitluseks või põgenemiseks.

See võib põhjustada hüperventilatsiooni, mis viib liiga suure hulga hapniku ahmimiseni. See omakorda põhjustab veresoonte kokkutõmbumise, mis võib avalduda valuna rinnus.

Õnneks ei ole põhjust tunda ennast tobedalt, kui olete kunagi arvanud, et kogete infarkti. Nicky ütleb: “Aastate jooksul on meiega ühendust võtnud mitmed inimesed, kes on öelnud, et nad on pidanud kiirustama EMOsse, sest nende arvates on neil infarkt olnud. Kui nad on kohale jõudnud, siis on antud neile mõista (mõnikord pärast mitmeid teste), et nende probleem on täielikult psühholoogiline.”

Kui aga rahuliku hingamisega valu rinnus paremaks ei lähe, võtke ühendust arstiga.

2. Õhupuudus

Ülal mainitud põhjused käivad ka ärevushoogude ajal õhupuuduse või rõhumistunde kohta.

Sellistes olukordades keskendume hingamisele liiga palju, mis võib põhjustada “ülehingamist”, sest me ahmime liiga palju hapnikku.

3. Lihas- ja liigesevalu

On palju viise, kuidas ärevus meie jäsemeid mõjutab. Esiteks, sarnaselt valule rinnus, võib liigne hapnik põhjustada ka lihasvalu.

Kõrge stressitase võib tekitada lihaspinget: igapäevaselt stressi kogemine võib lihaseid jäigaks muuta, mis paneb nad valutama.

Kehahoiak: ärevus võib mõjutada seda, kuidas seisate, istute, lamate või kõnnite, mis võib tähendada, et ka teie lihased tunduvad võõrana. Kui terve keha on pinges, siis ilmselt liigute kiiremini või aeglasemalt kui tavaliselt ning olete harva täiseti lõõgastunud olekus.

Halb elustiil: kui kogete ärevust, siis on kerge unustada enda eest hoolitsemine, olgu see siis tervislik toitumine, trenni tegemine või piisav vee joomine. Kõik need võivad aistinguid jäsemetes muuta.

Ülaltoodud põhjused võivad ka näo ja lõua piirkonnas valusid tekitada.

4. Naha kihelemine või tuimus ja nõrkustunne

Ärevushäired võivad kaasa tuua ka kihelemist või tuimust. Need tunded võivad olla üle terve keha, aga on tüüpiliselt tunda näol, kätes ja jalgades. Seda põhjustab vere kiire liikumine kehaosadesse, mis on võitlemise või põgenemise juures tähtsaimad. Verevarustuseta jäänud kohad muutuvad seetõttu nõrgaks, tuimaks või hakkavad kihelema.

Seda võib põhjustada ka hüperventilatsioon ning liigne hapniku tarbimine, mida on eriti tunda jäseme otstes ning näol.

5. Palavik, higistamine või külmavärinad

“Adrenaliinist tulenev erutus võib tõsta ka temperatuuri. Keha reageerib ning üritab ennast maha jahutada, sellepärast me higistamegi,” seletab Nicky.

Higistamine võib omakorda tekitada jahedustunnet. Seda eriti pärast paanikahoogu, kui keha hakkab maha jahtuma, kuid üritab ikka veel higistamise abil palavikku ära hoida.

6. Pearinglus

Paanika ja adrenaliinihoo ajal lööb meie süda kõvemini, mis tõstab vereõhku. See vererõhu tõus paneb meid vahel tundma pearinglust.

7. Peavalud

Ärevus- ja paanikahood põhjustavad tavaliselt pinge-peavalusid. Need võivad olla nii teravad kui ka pehmed ning esineda erinevates pea piirkondades.

8. Uneprobleemid

Stressi ja pinge tõus võib koos pideva muretsemise ja vähese puhkusega tekitada uneprobleeme. Parim asi, mida ette võtta, on proovida erinevaid teadveloleku ja meditatsioonitehnikaid, et aidata endal lõõgastuda.

LOE LISAKS: Populaarne mindfulness: tutvu meetodiga, mis aitab ärevuse ja hirmu vastu

Paanikahood või pikk ärevuse periood võivad olla füüsiliselt ja emotsionaalselt väga kurnavad, mistõttu on tark kuulata oma keha ning lasta sellel puhata.

9. Imelik tunne kõhus

“Võitle või põgene” reaktsiooni ajal juhitakse veri sellel hetkel ebavajalikest kehaosadest, näiteks kõhust, eemale. Sellepärast tunneme tihti närvis olles kõhus “liblikaid” või iiveldust.

Samas on väga tavaline tunda, et äreval hetkel on vaja kiiresti kasutada tualetti. Keha üritab sellisel puhul vabaneda mittevajalikust kaalust, mis võiks seda põgenedes või võideldes aeglaseks muuta.

Sarnaselt valule rinnus, mida peetakse tihti infarktiks, loetakse Nicky sõnul iiveldust tihti märgiks, et kohe toimub oksendamine. See aga ei pruugi alati tõele vastata.

10. Kuulmishäired

Kui tunnete ärevust ja mõte tormab kehast ette, võib olla keeruline keskenduda ümbritsevatele helidele. Samas, kui olete hüper-tähelepanelik ning üritate tajuda enda ümber ohtu, võite märgata helisid, mida tavaliselt tähele ei paneks.

11. Ähmane nägemine

On tavaline kogeda adrenaliinihoo ajal nägemise ähmanemist. See võib toimuda, sest pupillid laienevad, et võimalikult palju valgust meie vaatevälja lubada. Rohkem valgust võib aga viia udusema pildini. Lisaks võib seda põhjustada ka hüperventilatsioon.

12. Punnid ja akne

On mitu põhjust, miks ärevus võib esile kutsuda aknet ka täiskasvanutel:

• Kõrgenenud stressihormooni tase, mis omakorda tõstab naha rasvasust.

• Suurem higistamine, mis võib nahapoore ummistada.

• Tihe naha, sealhulgas näo, kaela ja õlgade kätega katsumine, kui tunnete rahutust. Kätel olev mustus kandub nahale, mis võib tekitada punne.

Allikas: Red Online