Toitumisterapeut lisab, et jookidele, kookidele, magustoitudele, šokolaadidele ja jäätistele ei lisata mitte ainult suhkruid, vaid ka erinevaid suhkrusiirupeid nagu glükoosi-, fruktoosi- ja maisisiirup, mis on suhkrust veel palju kordi magusamad. „Ebatervislikud on just toidule kunstlikult lisatud suhkrud, mitte toiduainetes looduslikult leiduvad suhkrud nagu näiteks laktoos ehk piimasuhkur ja puuviljades olev fruktoos,“ rõhutas Järva.

Hiie Järva lisas, et suhkur pole iseenesest halb, kuid selle liigtarbimine küll. „Vanasti, kui suhkrut polnud üldse nii kerge kätte saada, lutsutasid lapsed suure õhinaga vahel suhkrutükki ning olid õnnelikud selle magususe üle. Kuid tänapäeval lähevad lapsed poodi ja ostavad sealt kasvõi iga päev rohkelt erinevaid maiustusi, magustatud ja värvainetega rikastatud jooke ning jäätiseid. See on juba väga halb,“ kirjeldas Järva, lisades, et liigne rafineeritud suhkru tarbimine võib viia erinevate tervisehädadeni.

Liigne suhkur võib viia diabeedi ning südame-veresoonkonnahaigusteni

„Liigne suhkrutarbimine võib viia eeskätt II tüüpi diabeedi ning südame-veresoonkonnahaigusteni. Samuti kõigutab rafineeritud suhkrute tarbimine inimese veresuhkrutaset, soodustades niiviisi meeleoluhäirete ja käitumisprobleemide tekkimist eelkõige lastel. Seega suure suhkrusisaldusega tooteid ei ole soovitatav üldsegi tarbida, eriti kunstlikult lisatud suhkrutega tooteid, kuna nende mõju tervisele võib olla pöördumatu,“ selgitas Järva.

Toitumisterapeut tõi välja, et kõige tervislikum oleks nii koogid, küpsised kui ka muud magustoidud ise valmistada. „Magustamiseks võib kasutada nii värskeid kui ka kuivatatud puuvilju, kuid ka viimastega tuleb ettevaatlik olla, kuna tihtilugu lisatakse neissegi suhkruid ja säilitusaineid. Lisaks võib magustamiseks kasutada vähesel määral agaavisiirupit, toor-roosuhkrut, mett, steevia lehte või siis kasulikumaid suhkruasendajaid nagu ksülitooli või erütritooli,“ selgitas Järva. Just ksülitooli, erütritooli ning steevia lehe mõju on veresuhkrutasemele kõige väiksem.

Magus jook asendada vee või naturaalse limonaadiga

Saku Õlletehase turundusjuht Eva Maarend nendib, et karastusjookide tarbimine laste ja noorte seas on murettekitav, kuna neis peituv suhkur mõjub just lastele laastavalt. „Saku Õlletehasel ei olnud aastaid ühtegi karastusjooki tootevalikus just seetõttu, et me ei soovinud tuua turule järjekordset tervisele kahjulikku mittealkohoolset jooki. Kuna joogisektoris on kõikjal maailmas tarbijaeelistused kandumas toodetele, kuhu ei ole lisatud suhkrut või maitsetugevdajat, siis oli meie eesmärgiks töötada välja täiesti süümekavaba jook,“ kirjeldas Maarend.

Ta lisas, et sel suvel tõi globaalne joogitootja Carlsberg viies riigis, sealhulgas Eestis, turule kogu maailmas uuendusliku pruulitud limonaadi, mis on naturaalse koostisega ehk kuhu ei ole lisatud grammigi suhkrut ega ühtegi maitsetugevdajat.

Toitumisspetsialist lisab, et kui poest siiski osta valmistoodangut, siis tasub jälgida, et tootel oleks kirjas „ilma lisatud suhkruta“ või valida näiteks maitsestamata jogurtid. „Jookide puhul eelistada kindlasti puhast vett või mahlade puhul naturaalseid 100% jooke,“ lausus Järva.

Kõrge suhkrusisaldusega tooted:

Karastusjoogid:

0,5-liitrises limonaadis on umbes 50 grammi ehk 12 teelusikatäit suhkrut. Juues pool liitrit karastusjooki päevas, saab sellest aastas umbes 14kg suhkrut.

Vitamiinidega vesi:

0,5-liitrises vitamiinidega vees on umbes 25 grammi suhkrut ehk üle poole soovitusliku päevase lisatud suhkrute maksimaalse normi.

Spordijoogid:

0,5-liitrises spordijoogis on umbes 38 grammi suhkrut.

Mahlad:

Kuigi mahladele ei tohi tootmisel suhkrut lisada, sisaldavad nad n-ö looduslikke suhkruid. Näiteks viinamarjamahlas on u 14-16 grammi ning apelsinimahlas u 9-10 grammi suhkruid 100 grammi mahla kohta.

Smuuti:

200 ml klaasis smuutis on umbes 30 grammi n-ö looduslikke suhkruid.

Nektarid:

Nektarile lisatakse liitri valmistoote kohta suhkrut või looduslikku mett kuni 20%.

Magustatud kohupiim:

300-grammises magusas kohupiimapasta pakis on umbes 35 grammi lisatud suhkruid. See on näiteks koolieeliku päevane maksimaalne lubatud suhkrute kogus.

Šokolaad:

100-grammises tahvlis 56%-lises šokolaadis on suhkruid ca 40 grammi, mis on kõik lisatud suhkrud.

Kummi- ja närimiskompvekid:

100 grammi kohta sisaldavad kummi- ja närimiskompvekid ning iirised 60-65 grammi lisatud suhkruid, karamellkompvekid isegi ligi 70 grammi.