Illustratsioon: Sanel Mittal
Günekoloogid Gabor Szirko ja Andrei Dõba leiavad, et nende ameti puhul on soost rääkimine ning selle rõhutamine pigem pseudoprobleem. "Arst on arst," kõlab igas nende mõtteavalduses.

Kui tallinlanna Rael (36) günekoloogi vastuvõtule aja broneerib, soovib ta alati numbrit naisarsti juurde. "Ma ei ole küll kõige häbelikum tüdruk, kuid millegipärast tundub võõra meesterahva ees pukki ronida liiga... vabameelne," põhjendab ta. Järjekordsel registreerimisel rõhutas Rael telefonis harjumuspäraselt, et soovib aega naisgünekoloogi juurde. Ooteaeg oli kaks kuud, meesarsti vastuvõtule oleks saanud aja nädala jooksul, kuid naine jäi endale kindlaks. Lõpuks kõlgutas ta polikliinikutoolil vastuvõttu oodates jalga, kui uks avanes ja... kena lokkispäine noormees hõikas Raeli nime! Šokeeritud naine astus kabinetti, kus kohe teadustas, et tegu on hirmsa eksitusega. "Kabinetis viibiv medõde muigas ja mu sisse kutsunud meesarst lausus, et kohe tuleb minu arst, kuid soovi korral võib ka tema mind läbi vaadata. Ja hakkas minu käest küsima, millal mul viimane vahekord oli, ja menstruatsioon! Mul hakkas silme ees tumenema, vastasin napilt ning kui ta veel läbivaatust pakkus, ei pidanud ma vastu ja nähvasin, et keeldun kategooriliselt! Õnneks astus siis uksest sisse naisarst ja ma olin päästetud! Natuke mul oli sellest noormehest isegi kahju, aga ma ei saanud sinna midagi parata – olen liiga vana kooli naine," meenutab Rael.

Meesgünekoloog on Eestis haruldus

Ikka veel on meesgünekoloogid teema, mis sõelub seltskondlikus vestluses välja tulihingelised vastalised ja tänapäeva folkloori masti lookesed. Saamaks teada, miks see nii on, peame vaatama tagasi aega, kust me tuleme – nõukogude aega. Meditsiinivaldkonna tollane madal palgatase kallutas soolise jaotuse naiste poole ja nii on Eestis ka praegu – erinevalt Lääne-Euroopa riikidest – naisarstide ülekaal. Meessoost günekolooge on käputäis, nii et nende üleslugemiseks ei ole vaja varbaid appi võttagi. Dr Andrei Dõba ütleb oma kogemuse põhjal, et näiteks soomlannad on meesarstidega harjunud, kuna iga teine günekoloog on Soomes meessoost. "Lisaks esineb Eestis rohkem valehäbi, sest meil ei ole olnud kombeks seksuaalsusest ja teistest sellistest teemadest rääkida."

Filosoofilise oleku ja tabava ütlemisega dr Gabor Szirko arutleb, et võib-olla tekitab meesarsti külastamine tõepoolest ebalust, kuid tohtri ees seda siiski varjatakse. "Väike muie on naistel sageli ees, kui ma kardina tagant tulen. Mõlemad mõistame, et see on harjumatu olukord," selgitab rinnavähi diagnoosimise ja raviga tegelev doktor.
Szirko kinnitusel pole arsti sugu tema praktikas sekeldusi põhjustanud. "Ka meesgünekoloogi eelarvamusega suhtuvad naised üritavad asjaga toime tulla ja oma tundeid varjata. Mõnele ei meeldi ka mustanahalised, geid või naissoost politseinikud, kuid otse välja ütlevad seda ilmselt vähesed," toob ta paralleele.

Korduma kippuvad küsimused

Üldjuhul ei tohikski tekkida olukorda, et patsient satub tahtevastaselt meesgünekoloogi jutule, sest hea tava kohaselt teavitatakse juba registratuuris, et vastu võtab meessoost arst. "Kui naine ei soovi meesarsti läbivaatust, oleks viisakas otsida aeg naissoost kolleegi juurde. See ei ole mulle kuidagi solvav," kinnitab Gabor Szirko. Samas juurdleb ta, et ehk peaks vastuvõtule registreerimist muutma, sest praegune süsteem omamoodi taastoodab usaldamatust meesgünekoloogide vastu: "Mehe või naise vahel valides on patsiendi esimene reaktsioon naisarst. Kui naise juurde saab aja kuu pärast ning mehe juurde homseks, sunnib see paratamatult mõtlema, mis sel meesarstil viga võiks olla."
Teine lugu on ägedate vaevuste korral, kui valves juhtub olema meesgünekoloog. Sel juhul peaks patsiendil olema nii palju enesekontrolli, et usaldada end arsti hoolde, hoolimata tema soost.

Miks läheb mees naistearstiks?

Erialavaliku kohta päritakse nii vastuvõtul kui ka seltskonnas nõnda sageli, et selle küsimuse limiit on mõlema noore arsti jaoks juba täis. "Igaüks tahaks, et teda nähtaks eelkõige professionaalsest küljest. Vähemalt on arstil normaalne palk, nii et ei küsita tagamõttega nagu meessoost lasteaiakasvatajatelt, et miks sa teed tööd, mille eest ei maksta hästi," torkab Szirko.

Mõlemad arstid valisid günekoloogia kui äärmiselt mitmekülgse eriala, mis pakub suuri väljakutseid ega tekita rutiini. Et Gabori isa on staažikas naistearst Ferenc Szirko, oli tal ametist hea ettekujutus. Ühtlasi välistas see perekondlik fakt aspekti, et keegi oleks sellisele valikule viltu vaadanud.
Andrei läks ülikooli anestesioloogist peretuttava eeskujul ja tema mäletab, et kursusekaaslased günekoloogiale spetsialiseerumist algul küll ei mõistnud. "Nad ei saanud aru, mida ma selle erialaga peale hakkan, kuid abikaasa toetas," meenutab dr Dõba. Kui esialgu tekitab günekoloogiamet furoori, siis õige pea ei lähe tähelepanu ja teiste arvamus enam korda. "Eriti nüüd, kui ma olen vabaabielus ja peagi kahe lapse isa," ütleb Gabor Szirko.

Alastus ei tähenda seksuaalsust

Kui netifoorumites susitaksegi, et mis veidrus sunnib meesterahvast võõraid naisi läbi katsuma, ei ole seal taga muud kui meditsiiniline läbivaatus. "Inimese kehaga tegelemine ei ole kuidagi günekoloogiaspetsiifiline," tõdeb Szirko. "Intiimsfäär ja suguelundid on küll rohkem fookuses, kuid seksuaalset alatooni günekoloogikabinetis ei ole."

Töö on talle hoopistükkis õpetanud, et seksuaalne atraktiivsus ei seisne alasti kehas, vaid alastusega kaasnevas kontekstis ja mõtteis. "Ka suvisel aktinäitusel Pärnus on seksuaalne mõte tagaplaanil, sest erootilise efekti saavutamiseks kasutatakse teistsuguseid vahendeid," mõtiskleb ta. "Näitusekülastajat ei peeta ju perverdiks."

Mõistlikud mehed

Kuid kust tulevad jutud, et meesgünekoloogid on perverdid? "Praktikast küll mitte!" kõlab dr Szirko kiire vastus. Arstide töö on avalikkuse tähelepanu all. "Ma ei näe võimalust, kuidas arst saaks naise ärakasutamisest arstikabinetis puhtalt välja tulla," on patsiendid tema sõnul oma õigustest teadlikud ja kui naistearst neist piiridest üle astub, võrdub see karjääri hävitamisega.

Võrreldes nõukaajaga on arsti-patsiendi suhe palju muutunud. Märksõnadeks on suhtlemine ja kaasamine, et tekiks usalduslik kontakt. "Arsti juures ei saa käia nagu juuksuris: tehke midagi, mis moes on. Inimene peab raviprotsessis osalema," selgitab doktor.
Niisugust nähtust nagu kuri arst ei tohiks Szirko arvates tänapäeval üldse esineda. "Kurjast arstist saab hullem olla veel kuri meesarst, kes suhtleb naisega võimupositsioonilt," lisab ta.

Dr Szirko nõustub, et meesarste võib pidada hellemaks ja mõistlikumaks, sest nad ei saa lubada endale robustset käitumist või hoiakuid, mida patsient võiks panna arsti soo arvele. "Täitsa õiged sõnad!" toetab teda dr Dõba, kelle hinnangul on meesgünekoloogil omad eelised: "Näiteks seksuaaltervisega seotud probleemi korral saan ma ühtlasi nõu anda mehe seisukohalt."

Luksus olla terve

Kumbki arst patsientide puuduse üle ei kurda. "Minu vastuvõtul käib 20 naist päevas," ütleb Gabor Szirko. "Naistega on hea töötada: nad mõtlevad kaasa ja väljendavad oma emotsioone, kuidas nad rahul on." Andrei Dõba tähelepanekute kohaselt pöörduvad meesarsti poole eelkõige nooremad naised.

Naistearsti peaks külastama kord aastas ning kindlasti peaksid kutsutud osalema emakakaelavähi ja rinnavähi sõeluuringutes, sest neil on tõestatud kasu haiguste ennetamisel. Eesti tervisestatistika kohaselt osaleb uuringutes vähe naisi ja haigusi avastatakse liiga hilja. Dr Szirko sõnul ei saa sellest järeldada, nagu naised oma tervisest ei hooliks. Inimestel on lihtsalt sada korda olulisemaid muresid. "Tervist ei mõjuta peamiselt mitte arsti juures käimine, vaid sissetulek: elutingimused ja kas on luksust terviseteemade peale mõelda ja nendega tegeleda," põhjendab ta.

Gabor Szirko ütleb, et vististi just igapäevasest kokkupuutest nii paljude naistega on tal tekkinud naiste vastu suur austus ning see on toonud kaasa teravdatud tundlikkuse, kuidas ühiskonnas ja meedias naisi kujutakse. "Naistele surutakse palju intensiivsemalt peale teatud tobedaid ootusi, samas panevad nad sellele survele päris hästi vastu," hindab ta. "Igatahes häirib naiseks olemise labastamine mind palju rohkem kui keskmist meest. Ma ei paneks kunagi Keira Knightley plakatit seina peale."

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2015. aasta veebruarinumbris.