Jade Rousseau/ Unsplash
Päikeseratas, päikeseratas… ei ole enam ammu nii ohutu kui lastelaulu kangelasele kohane. Uuri, mida saad teha, et kaitsta end ohtlike kiirte eest ja siiski suurt suve nautida.

Kunagi päevitasime sõbrannadega rannas. Olime juba tükk aega mõnulenud ja juttu puhunud, kui hakkasime ajaviiteks oma päevitust võrdlema. Läänemeresoome kahvanägude nahale oli päikese käes vedelemine jätnud täiesti erinevad jäljed. Meist ühe nahk oli tõmbunud õrnroosaks, teisel kollakasbeežiks, kolmandal pronksjaks ning neljandal saanud kakaokarva varjundi. Kui päike meie nahka nii erinevalt kohtleb – või kui meie nahk päikest nii erinevalt vastu võtab –, siis ehk tahab loodus sellega meile midagi öelda?

Kirglik suhe päikesega.

Meie suhe päikesega on kirglik ja vastuoluline, üha enam räägitakse päikese kahjulikust mõjust. Pilt on kõnekas isegi ilma meditsiinilise statistikata – vaata kas või daame, kel juba aastaid olnud harjumus lõunamaal puhkust veeta, end seejuures päikese eest kaitsmata. Ülemäärase päikesekummardamise jäljed on vägagi näha.
Samas vajame päikest iga rakuga! Päike mõjutab positiivselt kogu meie elu, alates hädavajaliku D-vitamiini tootmisest kuni närvi- ja hormoonsüsteemi tasakaalustamiseni.

Pahareti nimi on UV.

Mida me siis kõiges halvas süüdistame? Ultraviolettkiirgus (UV) on päikesevalguse komponent, mis koosneb mittenähtavatest lainepikkustest ning jaotub UVA-, UVB- ja eriti ohtlikuks UVC-kiirguseks. Viimasel ei lase osoonikiht õnneks maapinnale sattuda.

Meid mõjutama pääseva kiirguse hulk sõltub kella- ja aastaajast, laiuskraadist, peegeldavatest pindadest, nagu vesi ja lumi. UVB-kiirgus suudab tungida sügavale meie nahakihtidesse ning tekitada kahjustusi rakkudele ja DNAle. UVB mõjud on päikesepõletus, naha fotovananemise ja vähi risk. Ka UVA-kiirgus mängib rolli naha vananemises, kuivamises, kortsude ja vähi tekkes.
Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi kasvajaid – s.t neid, mis pole tekkinud sünnimärgist. Nendest on Eestis rohkem levinud basaalrakk- ja lamerakk-kartsinoomid. Pigmendirakkudest lähtuva vähi melanoomiga seoses võivad tekkida siirded isegi nahast eemal asuvatesse organitesse.


Tõusev trend? 2005. aastal registreeriti Eestis 749 uut nahavähi juhtu, 2006. aastal juba 965.


Vähiregistri andmeil on mittemelanoomne nahavähk kerkinud Eesti naiste seas teisele kohale rinnavähi järel.

Naha tume saladus.

Evolutsiooni vastus päikesekiirguse käes kannatavale kehale oli lisada nahale loomulikku päikesekaitset melaniinimolekulide näol, mida Nina G. Jablonski nimetab oma raamatus “Skin” naha tumedaks saladuseks. Melaniin on pigment, mis moodustub naharakkudes ning annab nahale iseloomuliku tooni. Melaniin imab, hajutab ja peegeldab erineva lainepikkusega valgust, kaasa arvatud UV-kiirgust, ning kaitseb nii meie õrnu bioloogilisi süsteeme.

Melaniini tootmist reguleerib mitu tegurit, sealhulgas hormoonid, pigmentatsioonigeenid ja UV-kiirgus. Oluline on teada, et kuigi päevitus hoiab nahka edasiste põletuste eest, ei kaitse see kiirguse nende mõjude eest, mis viivad nahavähini.

Ettevaatust, roosa!

Kui mõnuled päikese käes ja näed nahal õrna punetust, siis pole põhjust kilgata, et “päike võtab”. See on hoopis märk päikesepõletusest – sellest, et UV-kiired on su nahka ja selle DNAd kahjustanud. Tark märkab naha signaale enne, kui see muutub vähkpunaseks ning koorub maha.

Muide, UV-kiirgus pole soe. Soojustunnet tekitavad hoopis infrapunakiired ning need ei mängi päikesepõletuse puhul rolli. Võid saada päikesepõletuse ka jahedal päeval.

Keha üritab UV-kiirguse tekitatud nahakahjustusi parandada. Kahjustatud piirkonna lähedal asuvad veresooned paisuvad ning lasevad kohale voolata suurema koguse verd – siit ka punetus. Kuna veri tuleb keha sisemusest, on selle temperatuur kuumem kui nahapind tavaliselt.

Kas võiks siis arvata, et päikesepõletus on umbes sama nagu kuuma eseme tekitatu? Jah, mõlemal juhul nahk punetab, paistetab ja valutab. Ent kuumus ei tekita DNAle püsivat kahjustust, UV-kiirgus aga küll. Kui sulle meenub viimasest paarist aastast kas või üks valulik päikesepõletus, oled liigse päevitamisega suurendanud oma vähiriski ligi kolmekordseks. Edaspidi tasub ju hoolikam olla?

Päikeseblokist rakutreeninguni.

Meie oma keha suudab päikesekaitset pakkuda vaid teatud piirini. Vastupanu- ja kohanemisvõimet on arukas täiendada enda vajadustele vastava päikesekaitse- ja ilurutiiniga.
Päevitusarsenal tasub üle vaadata igal hooajal – või kaugemale kuumale maale sõites. Mitte moe või edevuse pärast, vaid seetõttu, et arukas ja mitmekesine kiirgusblokeeringute süsteem kipub kosmeetikumides aeguma. Jälgi alati toodete säilimistähtaega ja vähimagi kahtluse korral viska kreem minema. Uute toodete seast leiad nii neid, mis tuletavad rakkudele meelde oskust end ise kaitsta, kui ka neid, mis katavad keha kaitsva puhvriga.

Kaitse kalleid!

Briti dermatoloogide ühendus selgitab, et nahavähi oht suureneb vanusega. UV-kiirte mõju kuhjub, teatud vanuses hakkavad rakud muutuma ning eakamad inimesed haigestuvad. Kuna aga päikesekiirguse ohtlikkusest ja kaitseviisidest on hakatud rääkima alles hiljuti, vaevleb vanem generatsioon sageli infopuuduses ega oska end kaitsta. Seetõttu on iga noore naise kohus vahelduseks endast vanemaid õpetada.

Sama infopuuduse (ja võib-olla ka macho-suhtumise) tõttu on probleem tõsine ka noorte meeste seas. Rohkem kui veerand briti meestest ei kasuta kaitsekreeme ning pole põhjust oletada, et meie mehed tublimad oleksid.

Äärmiselt oluline on ka lastele varakult selgeks teha, mis ohud muidu nii toreda päikesega kaasnevad. Lapsepõlves saadud põletustel on tõestatud roll hiljem ilmnevates nahaprobleemides. Eriti oluline on kaitsta imikuid ja väikelapsi. Beebide nahas on vähe melaniini, seega on nad päikese kahjustavale mõjule eriti vastuvõtlikud. Alla kuue kuu vanused tuleks päikesest üldse eemal hoida, suuremate põnnide puhul saavad aga kõik ülihoolitsevad emmed aplausi.

Päevitamise mängureeglid.

Tasub õppida vesiselgeks, kuidas nahka päikese eest kaitsta ja võrratust valgusest siiski kasu saada. Päikesekaitse ei tähenda ainult otsese päikesekiirguse või kuuma suvepäikese eest hoidumist. Teadlased on teinud kindlaks, et koguni 80% UV-kiirgusest pääseb läbi pilvkatte ning peegeldub tagasi näiteks veepinnalt. Seepärast ei tasu imeks panna, miks kipud paadisõidul isegi pilvise päevaga ära kõrbema!

Tee nii:

* Vali nii UVA- kui ka UVB-kiirguse vastu kaitset pakkuv kreem, mille SPF on vähemalt 15.

* Soojamaareisil või kõrgmäestikus kasuta vähemalt esimestel päevadel kreeme, mille kaitsefaktor on 30 või isegi 50.

* Jälgi alati toote säilimistähtaega. Päikesekaitsetooted kaotavad efektiivsuse hiljemalt kolme aastaga.

* Kanna kreem nahale 30 minutit enne väljumist – siis jõuab võie imenduda ja kaitsebarjääri moodustada. Lisa kreemi vähemalt iga kahe tunni järel ning alati pärast ujumist või higistama panevat liikumist.

* Kui palju tuleks kreemi nahale kanda? Mõõduks on napsiklaas või 2 supilusikatäit – vähemalt nii palju peaks kuluma keskmist kasvu täiskasvanu keha sissemäärimiseks.

* Kreemitades ära unusta huuli, nina, kaela, kõrvalesti, käelabasid ja varbaid. Müügil on ka spetsiaalseid päikesekaitse- ja huulepulki.

* Püüa võimalikult vähe päikese käes viibida kella 10 ja 15 vahel ehk siis, kui päike on kõrgel ja kiirgus kõige tugevam.

* Kanna päikese eest kaitsvaid rõivaid, laia servaga peakatteid ja päikeseprille. Kiirgus tungib ka läbi õhukese tekstiili ning kindlalt kaitsevad ainult usaldusväärse märgistusega prillid.

* Võta suvepuhkuse eesmärgiks puhanud meel ja värske vaim, mitte enda võimalikult pruuniks grillimine.

* Pöördu kindlasti arsti poole, kui leiad nahalt värvi- või tekstuurimuutusi või muudab kuju mõni sünnimärk. Parem karta kui kahetseda – õigel ajal avastatud nahakasvajaid saab ravida.


Soovitame võltsinguid!

Meie laiuskraadil tähistab jumekas nahk kõigest hoolimata tervist ja ilu. Nüüdseks on igaühele selge, et ainus tõeliselt ohutu päevitus pärineb topsist või tuubist. Ehkki ka isepäevitajate nime all tuntud pruunistuskreemide toime on silmaga näha ja tõstab tuju, ei mõjuta see nahakudede melaniini, vaid ongi olemuselt pindmine ilu.

Enamasti kasutatakse pruunistuskreemides aineid, mis reageerivad nahapinna surnud rakukihi valkudega, moodustades nõnda võltsjume, mis aja jooksul maha koorub. Enne pruunistuskreemi kasutamist on mõistlik ihu hoolikalt ette valmistada, koorida ja niisutada, et tulemus jääks ühtlane ja usutav. Pruunistajad ei kaitse kiirguse eest, kui just tootele pole eraldi kaitsefiltreid lisatud.
Kõige lihtsam võimalus suve alguses päikesest suudeldud jume saada on aga nahka toonivad niisutuskreemid. Nende võlu on mahapestav – aga ka hõlpsasti uuendatav! Paljudele toonijatele on lisatud efektset sädelust, mis muudab värske “päevituse” eriti isuäratavaks. Toonijaid on arukas kasutada alati koos kaitsekreemidega.


Vabatahtlik vähirisk?

Käid enne puhkust solaariumist läbi, et luigenahale jumet anda? Hoiad end aasta vältel masinate abil šokolaadpruunina? Mõtle järele! Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on liigitanud solaariumid sama kantserogeenseks kui asbesti, arseeni või suitsetamise. Rahvusvahelise Vähiuuringute Instituudi teatel näitab ligi 20 uurimust üht ja sama – enne 30. eluaastat solaariumi kasutama hakanud inimesed suurendavad oma vähiriski ligi 75%. Alla 18aastastele on solaarium keelatud näiteks Suurbritannias, Austrias ja Austraalias.

Müstiline SPF

Päikesekaitsekreemid sisaldavad kemikaale või füüsilisi kaitsjaid, mis imavad erineva lainepikkusega UV-kiirgust. Kreeme järjestatakse päikesekaitsefaktori (sun protection factor) ehk SPFi alusel. SPF viitab suhtelisele kaitsele päikesepõletuse vastu, mida inimene saab kreemi peale kandes (võrreldes sellega, kui ta seda ei tee). Näiteks kui su nahk hakkab 10 minutiga päikese käes punetama, siis SPF 15 kreemiga kulub selleks 15 korda rohkem aega, s.t 150 minutit.

Lugu ilmus 2010. aasta maikuu Annes & Stiilis.