Szabo Viktor/ Unsplash
Üks gramm puhast alkoholi annab 7,1 kcal, gramm rasva aga 9 kcal. Vahe pole kuigi üüratu, aga kui palju võib väike napsitamine polstrit kasvatada?

Kahjuks pole täit selgust, kui palju alkohol lisakilodele voli võib anda. Uuringud on näidanud, et ka tagasihoidlikud alkoholikogused võivad olla üks kaalutõusu riskitegureid. Kaudselt seepärast, et alkohol suurendab söögiisu. Samas võib igapäevase väikese tipsutamise või ka alkoholi kuritarvitamise korral suur osa alkoholis sisalduvast energiast jääda organismile kättesaamatuks.

Kui palju suudab organism alkoholis sisalduvaid kaloreid ära kasutada? Inimesed erinevad siin suuresti ning see sõltub sellest, milline on:

üldine tervis;

alkoholikogus;

joomise sagedus;

alkoholi kõrvale söödav toit;

sugu ja kehakaal;

füüsilise aktiivsuse tase;

alkoholi ainevahetusega seotud ensüümide genotüüp.

Üldiselt avaldavad alkoholikalorid enam mõju nende inimeste kehakaalule, kes joovad tagasihoidlikult ja mitte iga päev, võrreldes nendega, kes joovad kas iga päev ja/või korraga palju. Lisaks suurendavad alkoholikalorite omastamist rasvane toit, vähene liikumine ja liigne kehakaal. Kogus, mis ei avalda ühe inimese kehakaalule mingit mõju, võib kasvatada märkimisväärselt teise riski kilosid koguda ja vastupidi.

Paraku ei ole olemas näitajaid, mille põhjal saaks hinnata, kui suur kaalutõusu riskitegur alkohol konkreetse inimese puhul on. Üldise soovituse järgi tuleks neil, kes tahavad vahel veidi napsitada, kuid kardavad kilosid, vähendada alkoholi juues rasvasest toidust saadavat energiahulka ning olla füüsiliselt aktiivsemad.

Alkoholi kolm põhilist omadust:

energiaallikas;

psühhoaktiivne uimasti;

sõltuvalt kogusest võib olla toksiline ehk mürgine.

Olenevalt kogusest ja joomissagedusest domineerib üks või teine omadus. Alkoholis sisalduv energia erineb näiteks valkudest või süsivesikutest saadavast energiast selle poolest, et organism ei saa alkoholi energiat talletada, see on ainevahetuses esikohal ja mõjutab seda suuresti.

Et inimese kehakaal püsiks stabiilne, on vaja kaht tingimust: organismi toidust saadav ja elutegevuseks kuluv energia peavad olema tasakaalus ning lisaks peab olema tasakaalus valkude, rasvade ja süsivesikute suhe.

energia tasakaal = toiduga saadav energia – eluks vajalik energia

Alkohol võib mõjutada selle tehte iga osa. Alkoholi suure energiasisalduse tõttu mõjutab joomine organismi sattuvat energiahulka. Kraadiga jookide toitainetesisaldus pole tavaliselt kuigi suur ja nii on alkoholikaloreid sageli nimetatud ka tühjadeks kaloriteks, mis edaspidi viivad kehakaalu tõusuni.

Tagasihoidlikult alkoholi pruukides lisanduvad alkoholikalorid igapäevatoidust saadavatele kaloritele, mis võib kehakaalu tõsta. Toiduenergia asendamist alkoholist saadava energiaga (söögikorda asendab alkoholi joomine) tuleb ette ennekõike neil inimestel, kes joovad palju, näiteks alkohoolikutel, ja ainult väga harva neil, kes joovad vähe või mõõdukalt. Sel juhul jääb palju organismile vajalikke toitaineid saamata.

Inimese ülekaal on sageli seotud söögiisu ja seda mõjutavate teguritega. Näljatunne, isu ja täiskõhutunne mõjutavad toiduhulka ning seeläbi inimese kehakaalu. Valkude, rasvade või süsivesikute erinevad mõjud isule pole täpselt teada. Alkoholi sisaldava aperitiivi söögiisu kasvatav toime võib olla tingitud mitmest asjaolust, näiteks vereplasma glükoositaseme alanemisest, pingelangusest või sellest, et lihtsalt süüakse kauem. Lisaks on mitmed uuringud näidanud, et alkoholi juues kaldutakse eelistama rasvasemaid toite.

Ühes katses (Westerterp-Platenga jt, 1999) hinnati 30 minutit enne lõunasööki joodud õlle või veini mõju söödava toidu kogusele. Enne sööki alkoholi tarvitanud inimesed sõid keskmiselt 20% enam kaloreid sisaldava lõunaeine kui oma alkoholivabadel kontrollpäevadel. Lisaks oli minutis söödud toidu kogus (grammides) palju suurem, söömisele kulutatud aeg pikem ning täiskõhutunne saabus hiljem.

Lugu ilmus 2010. aasta jaanuarikuus.