Foto: Shutterstock
Lainete rütmilisel kohinal, soolasel õhul ja tasakesi taldu paitaval rannaliival võib olla su vaimule sama soodne mõju kui nädalasel puhkusereisil.

Pole midagi imestada, et nii Hollywoodi kassahittide kangelased kui ka poeedid ja romaanikirjanikud leiavad end tihtipeale rannast, vahtimas klaasistunud pilgul horisonti ja maailma otsatust. Rannast leiab nii merikarpe kui ka vastuseid; loovust ja lahendusi. Sammudes mööda tolmust laudteed või kõrkjatega ääristatud kitsast rada mere poole, astud justkui portaali, mis viib sind iseendasse.

Pikk rannajoon on meie privileeg. Suvel oleks lausa patt jätta minemata mere äärde, kui selleks võimalus avaneb. Rand tähendab inimestele erinevaid asju: kes kasutab seda päikesevanni võtmiseks, kes jalutamiseks, kes supluseks karastavas vees. See on koht, kus sõpradega elu nautida või iseendaga elu üle mõtiskleda. Inimesed, kes on mere ääres sündinud, ei suuda tihtipeale sisemaal elada – midagi olulist on justkui puudu.

Ranna kasulikkust tervisele on pikalt uuritud. Juba 18. sajandi alguses kirjutasid arstid patsientidele välja tuusikuid ookeaniäärsetesse nn kümblushaiglatesse, kus olid kasutusel mitmesugused vanniprotseduurid mereveega. Viimane sisaldab ohtralt mineraalaineid, sealhulgas magneesiumi, kaaliumi ja joodi, mis aitavad kehal võidelda nakkustega. Soolast läbiimbunud õhk aga mõjub hingamisteedele hästi, parandades omakorda ka une kvaliteeti.

Kuula rahu

Palgeid silitav soe tuuleke ja varvaste all krudisev pehme valge liiv on tõenäoliselt kaks komponenti, millest on valmistatud unelmad. Meie rõõmuks on need ka tervist turgutava eliksiiri koostisosad.

Kliiniline psühholoog Richard Shuster väidab, et liivasel rannikuribal, kus silmapiiriks vaid lõpmatus, on end lihtne kaotada kõikehõlmavasse zen-tundesse. Selleks on mitmeid põhjusi, üks neist mere sinine värvitoon, mida aju seostab rahu ja rahulikkusega. “Merepiiri silmitsemine viib meditatiivsesse olekusse, mis võib muuta ajulainete sagedust.”

Ka mere hääl – lainete laksumine ja rütmiline kohin – aitab närvisüsteemil tuure maha võtta, puhastades pead sinna päeva jooksul kuhjunud mürast ning tehes ruumi uutele mõtetele. Vallandub heaolu- ja turvatunne. See on ka põhjus, miks n-ö sulisevas-vulisevas keskkonnas, nagu rannas või duši all, tulevad tihtipeale head mõtted või hargnevad pikalt puntras olnud probleemid. Päeva jooksul kogunenud ülesanded, alates töökohtumistest ning lõpetades asjadega, mida poest tooma pead, pärsivad loovust. Rannas lükkab aju kõrvalise eemale. Kui su pea on “puhas”, suudab see ühendada lülisid ja luua seoseid, mis enne tunnete ja mõtete keerisesse mattusid. Lained uhuvad piltlikult öeldes ebaolulise minema ja loovus suudab jälle voolata.