i yunmai / Unsplash
Enne suve algust näeme hullu vaeva rannavormi nimel ja juba septembris paneme ennast kiiruga spordiklubi hingekirja, et kaotatud ideaalkaal tagasi saada. Miks kehakaal püsima ei jää?

Dieeditamine

Kõige suurem süüdlane on dieet. Oma toitumisharjumusi vaid lühiajaliselt muutes ei saagi loota igavest tulemust. Paljud dieedid mitte ainult ei paku ajutist lahendust, vaid muudavad ka ainevahetuse aeglasemaks. Ühelt poolt sellepärast, et keha saab vähe toitu, ja teisalt seetõttu, et enamik dieete annavad ülivähe või peaaegu üldse mitte meile väga vajalikke kiudaineid. Väikese kalorsusega dieedid mõjuvad laastavalt, sest rasvarakud saadavad ajusse söömissignaale, mistõttu tekib veelgi suurem söömistung. Tagajärjeks on ülesöömine ja -kilod. Isegi kui dieet on olnud tervislik, on loogiline, et naastes vanade toitumisharjumuste juurde, hakkab kehakaalgi uuesti tõusma.

Tähistamine

Väga tihti juhtub nii, et soovitud vormi saavutamisel lastakse ennast lihtsalt lõdvaks. Näiteks tähistatakse saavutatut selle toiduga, millest mõneks ajaks loobuda tuli, ehk süüakse kõike seda tagantjärele, millest vahepeal ilma oldi. Kui tähistamine toimub rafineeritud suhkru ja nisujahu seltskonnas, võib nendest kiirelt sõltuvusse sattuda. Kõige pidurdamatumalt sööb inimene selliseid toite, milles on korraga esindatud nii rasv kui ka suhkur (nagu juustukook). Kiiresti imenduvad süsivesikud annavad ruttu rahulolutunde, sest tõstavad veresuhkrutaseme kõrgele, kuid siinkohal peab arvestama, et veresuhkrutaseme kukkumine on selliste toitude söömisel sama järsk ning organism nõuab juba uut toidukogust.
Palju mõistlikum on hoida oma veresuhkrutase stabiilsena, eelistades väikese glükeemilise koormusega toite. Ka siis tulevad kilod kiirelt tagasi, kui tähistamine käib selliste toitudega, kus sees transrasvad. Kuna organism ei oska nendega midagi peale hakata, ladestab ta need kõhupiirkonda. Transrasvu leidub tavaliselt toitudes, mille sisalduses on hüdrogeenitud rasvad või taimsed rasvad (välja arvatud kookos- ja palmirasv). Ka eluviis muutub pärast pingsat trenni- ja dieediperioodi tihtipeale passiivsemaks ja üleliigsed kalorid jäävad kulutamata.

Kaalumine

Neil inimestel, kes kipuvad tihti kaalust alla ja siis jälle juurde võtma, on tihti üks ühine joon – nad ei kaalu ennast regulaarselt. Ühe või kahe üleliigse kiloga on palju lihtsam võidelda kui viie või enamaga. Kõige parem olekski ennast iga nädal korra kaaluda või kui kaalu pole, endale mõni muu mõõdupuu seada. Näiteks kas teksad ikka istuvad sama hästi või kas lemmikkleit on seljas endiselt kaunis. Üks variant on ennast ka strateegilistest kohtadest mõõta.

Hormoonid

Hormoone võib süüdistada peaaegu kõiges, ka ülekilodes. Kui sa ei saa piisavalt magada (kuni 8 tundi ööpäevas) või muretsed pidevalt, kerkib stressihormooni kortisooli tase. Selle mõjul hakkab rasv kogunema, eelkõige just kõhupiirkonda. Ülekaaluga on tavaliselt seotud ka sellised hormoonid nagu leptiin ja greliin. Neist esimene pärineb rasvkoest ja seda vabastatakse verre alles siis, kui energiavarud on piisavad, see pidurdab söögiisu. Greliini toodetakse aga maos ning kui toitu pole piisavalt, on ka greliinitase kõrgem. See tekitab näljatunnet ja söömistungi.
Loomulikult võib süüdistada ka vanust, geene ja aastaaega, aga see on ju vaid poolik tõde. Selleks, et saavutada ja püsida ideaalkaalus, on vaid üks võimalus: tuleb jäädavalt muuta oma elustiili.

Artikkel ilmus esmakordselt Anne & Stiili 2015. aasta augustinumbris.