Gustavo Fring / Pexels
Mittekirurgilise esteetilise meditsiini valdkond areneb kiiresti. Eriti aktiivselt on turg kasvanud viimase kümnendi jooksul. Valdkonna valupunktidest ja ohutu teenuse tundemärkidest räägib Esteetilise Mittekirurgilise Meditsiini Seltsi juhatuse liige Kristine Kõps.

Kuidas hindate mittekirurgilise esteetilise meditsiini olukorda Eestis?

Mittekirurgilise esteetilise meditsiini õed on juba tänaseks näidanud Eestis kõrget professionaalsust ja suurt initsiatiivi. Ühtlasi on hakatud sellega tegelema kui eraldiseisva ettevõtlusega ning rakendatud rahvusvahelisi õppimis- ja arenemisvõimalusi. On näidatud üles korrektset käitumist tegevuslubade taotlemisel. Valdkonnas tegutsemiseks on vajalik eriarsti luba, mille kinnitab Terviseamet. Alustatud on valdkonna juurutamist kui eraldiseisvat õendusala Eestis. Sisuliselt võib seda võrrelda teiste iseseisvate õendusvastuvõttudega nagu koduõendus, kooliõendus, pereõendus jmt.

Kui palju on hetkel ametliku loaga tegutsevaid mittekirurgilise esteetilise meditsiini kliinikuid?

Hetkel on Eestis ametlikult registreeritud 23 eriarsti loaga mittekirurgilise esteetilise meditsiini kliinikut, kus õed protseduure teostavad, ning see arv aina kasvab. Kuna patsientide nõudlus üle maailma on kasvutrendis, siis areneb ja kasvab turg väga kiiresti. Tekkiv konkurents on edasiviiv jõud.

Mittekirurgilise esteetilise meditsiiniga seoses on meedias juttu olnud ka mitmetest ebaõnnestumistest, kus patsient ei ole tulemusega rahul. Kuidas tagada, et inimene saaks sellise tulemuse, nagu ta soovib?

Väga oluline on inimese nõustamine enne protseduuri. Kuigi just protseduuri teostaja on see, kes oskab tulemust prognoosida ning patsiendi probleemile või soovile lahendust pakkuda, on väga vajalik ka patsiendi kaasamine protseduuri valimisse ja raviplaani koostamisse. Selleks tuleb patsiendiga rääkida erinevatest võimalustest.

Patsiendile tuleb selgeks teha iga protseduuri perspektiivid ja ohud. Manipuleerida ei tohi, see tähendab, et ei tohi rääkida ainult positiivset. Patsiendile tuleb selgitada protseduuriga kaasnevaid riske ja kirjeldada realistlikke tulemusi, protseduuri maksumust ja ka edasisi võimalusi. See on spetsialisti peamine eetiline vastutus – veenduda, et patsient on täielikult informeeritud kõikidest protseduuriga seotud aspektidest ning teinud selle põhjal kaalutletud otsuse.

Võtmeroll on ka spetsialistiga usaldusväärse suhte loomisel ning patsiendi vajaduste tajumisel ja märkamisel, et tema eesmärke saavutada. Protseduuri valimisel tulevad kasuks eneseregulatsiooni organite poolt pakutud teaduspõhised soovitused ja käsiraamatud protseduuride teostamiseks, preparaatide kasutamiseks, erinevate probleemide, sealhulgas komplikatsioonide lahendamiseks.

Kristine Kõps
Erakogu

Kuidas valida, millisesse kliinikusse ja millise spetsialisti juurde tasub minna ning millisest tuleks hoiduda?

Kuna teenusepakkujaid on palju ning turg on suur, siis on patsiendil kahtlemata keeruline spetsialisti valida. Esimene väljakutse patsiendile on välja selgitada, kas valitud spetsialist või kliinik on võimeline ja kvalifitseeritud pakkuma protseduure just tema probleemide lahendamiseks. Selleks võiks kliinikut valides külastada Terviseameti kodulehte ja selgitada välja, kas huvipakkuval ettevõttel on eriarsti luba mittekirurgilise esteetilise meditsiiniteenuse osutamiseks.

Järgmiseks tuleks välja selgitada töötava spetsialisti taust ehk pädevus – diplom, kogemus, läbitud koolitused. Suurim risk patsiendile on protseduuri teostamine registreerimata „musta turu“ preparaadiga ja registreerimata spetsialisti juures. Samuti on oluline veenduda, et spetsialist mitte ainult ei oska protseduure teostada, vaid oskab ka komplikatsioone ära tunda ja nendele reageerida.

Praegu on Eesti patsiendile peamine soovitus, kuidas saada ohutut teenust: jälgige ja veenduge, et teenust pakkuval spetsialistil on arsti, õe või ämmaemanda diplom ning et ta töötab tervishoiuasutuses, millel on vastav tegevusluba. Seda saab kontrollida Terviseameti kodulehelt.

Artikkel ilmus Eesti Õdede Liidu ajakirjas Eesti õde