Martin Brosy/ Unsplash
Günekoloogid Gabor Szirko ja Andrei Dõba leiavad, et nende ameti puhul on soost rääkimine ning selle rõhutamine pigem pseudoprobleem. “Arst on arst,” kõlab igas nende mõtteavalduses.

Kui tallinlanna Rael günekoloogi vastuvõtule aja broneerib, soovib ta alati numbrit naisarsti juurde. “Ma ei ole küll kõige häbelikum tüdruk, kuid millegipärast tundub võõra meesterahva ees pukki ronida liiga… vabameelne,” põhjendab ta. Järjekordsel registreerimisel rõhutas Rael telefonis harjumuspäraselt, et soovib aega naisgünekoloogi juurde. Ooteaeg oli kaks kuud, meesarsti vastuvõtule oleks saanud aja nädala jooksul, kuid naine jäi endale kindlaks. Lõpuks kõlgutas ta polikliinikutoolil vastuvõttu oodates jalga, kui uks avanes ja… kena lokkispäine noormees hõikas Raeli nime! Šokeeritud naine astus kabinetti, kus kohe teadustas, et tegu on hirmsa eksitusega. 

“Kabinetis viibiv medõde muigas ja mu sisse kutsunud meesarst lausus, et kohe tuleb minu arst, kuid soovi korral võib ka tema mind läbi vaadata. Ja hakkas minu käest küsima, millal mul viimane vahekord oli, ja menstruatsioon! Mul hakkas silme ees tumenema, vastasin napilt ning kui ta veel läbivaatust pakkus, ei pidanud ma vastu ja nähvasin, et keeldun kategooriliselt! Õnneks astus siis uksest sisse naisarst ja ma olin päästetud! Natuke mul oli sellest noormehest isegi kahju, aga ma ei saanud sinna midagi parata – olen liiga vana kooli naine,” meenutab Rael.

Meesgünekoloog on Eestis haruldus