“Uuel aastal hakkan trennis käima!” võid enda lohutuseks öelda. Aga kujuta ette, kui mõnus oleks nautida iga ahjukartuli- ja koogiampsu!
Ilmselt on ka sinu elus olnud aegu, mil sa pole oma keha vajadustega eriti kontaktis – näiteks pingelistel perioodidel, kui jooksed ringi, sööd, mis kätte satub, ja magad napilt. Kui minetame kontakti oma kehaga, oleme justkui suured pead, mille küljes ripuvad käed ja jalad. Meie keha küll edastab meile sõnumeid, kuid me ei kuule neid. Võime küll tunda üleüldist väsimust ja alanenud meeleolu, kuid tihti ei tea me selle põhjust, sest me ei kuula, kuidas meie kehal parasjagu läheb. Aga meie keha võib näiteks öelda, et talle ei sobi igapäevane sült ja praekapsas või et ta vajab puhkust.
Oled ehk märganud ka teist sorti inimesi, keda kimbutab vastupidine probleem – nad on oma kehast väga sisse võetud ja kasutavad seda nagu masinat. Sageli on neil oma kehale palju nõudmisi: “Ma pean trenni tegema ja kaloririkkast toidust loobuma, maksku mis maksab! Ma pean oma keha vormima ja ilustama: käima solaariumis ja jõusaalis, määrima end kreemidega, parandama kõik iluvead. Masinkeha peab töötama laitmatult ja nägema välja veatu – ainult siis saan ma sellega rahul olla.”
Ka selle äärmuse puhul pole inimesel tegelikult kontakti oma keha vajadustega. Võime küll arvata, et teame, mida meie kehale ja meie enda heaoluks vaja oleks, kuid neid arvamusi käib välja mõistus. Võib-olla tunneks keha end avaramates riietes paremini kui kitsastes teksades ja liibuvas pulloveris? Äkki eelistaks keha rohkem taimset toitu kui liha, või kohvi asemel vett? Tõenäoliselt erinevad meie arvamused keha tegelikest vajadustest.

Veel üks võimalus.
Kuid meil on veel üks võimalus, kuidas oma kehasse suhtuda. Ja see viib meid justkui vertikaalse joonena sügavusse, otse oma keha sisse. See viis hoiab meid oma keha ja selle toimimisega heas kontaktis. Ja kasvatab ühtlasi aegamööda leplikkust ja heasoovlikkust oma keha suhtes.
Jälgi ennast praegu neid ridu lugedes. Vaata, kus on sinu tähelepanu. Sa loed hetkel neid sõnu, need on sinu tähelepanu fookuses. Kuid samal ajal teadvustad ka oma ümbrust, helisid või lõhnu toas, võib-olla ka oma mõtteid selle teema kohta. Ometi ei pea see kõik hõlmama kogu sinu tähelepanu. Vaata, kas saad samal ajal teadvustada ka oma keha?!
Tunneta oma keha seestpoolt. Kas see on elus? Kas su jalgades, kõhus ja kätes on elu? Kas sa tunned energiat? Uuri seda lähemalt, pööra tähelepanu aistingutele, mida sa hetkel tunned – pinged, värinad, külma- ja soojatunne, õhu liikumine sisse- ja väljahingamisel. Võid ka tunda imelikke kehaaistinguid ja see on okei. Isegi kui sa praegu suurt midagi ei taju, on kõik ikka hästi. See oleneb sellest, kui palju sa oled harjunud enda keha tunnetamisele tähelepanu pöörama. Kuid püüa märgata kas või ühte aistingut oma kehas, näiteks väikest värinat jalgades.
Oma keha asustamine tähendabki seda, et sa tunnetad oma keha seestpoolt, tunnetad elu oma kehas ja oled sellega heas kontaktis. Kõik need miljardid rakud teevad tööd selle nimel, et sa saaksid elada. Et su süda lööks, juuksed kasvaksid, silmad näeksid ja jalad liiguksid. Loe neid ridu edasi, tunnetades samal ajal oma keha. Ja märka, kuidas see muudab sinu kogemuse kvaliteeti.