Shutterstock
Õllekõht ehk ülemäärase kõhurasva ladestumise ja kõhuseina lõtvuse tulemusena tekkiv suur kõht võib põhjustada füüsilist ebamugavust, mõjuda ebaesteetiliselt ning viidata mitmele terviseriskile. Millised on võimalused selle vältimiseks ja mida teha olukorras, kus pelgalt oma jõududega enam hakkama ei saa? Kommenteerib kogenud kõhukirurg dr Sven Troost.

Kuidas on õllekõhu ametlikum nimetus? Kui palju konkreetselt õlu siin rolli mängib?

Õllekõhu puhul on tegemist rasva liigse ladestumisega kõhus organite vahel kombineerituna kõhuseina lõtvusega. Kõhusisene ehk vistseraalne rasvumine on otsene terviserisk ning lõdvad kõhulihased ja/või neid ümbritsevad fastsiad toovad selle seisundi visuaalselt esile. Õllekõhu nimetus tuleneb pigem sellest, et tegemist on meestele omase rasvumise tüübiga ja suurel osal keskealistest meestest see esineb. Samuti meeldib suuremale osale keskealistest meestest õlu. Õllega mingit otsest seost siiski pole – tegemist on vähesest liikumisest ja liigsest või ebakvaliteetsest söömisest tingitud seisundiga. Õlu kui kaloririkas jook on siin samaväärne teiste kaloririkaste jookide-söökidega. Kui teed trenni ja pärast jood paar õlut, siis kaloreid üle ei jää ja liigne rasv jääb organite vahele kogunemata.

Kui suurt protsenti täiskasvanud inimestest õllekõhu probleem puudutab?

Läänemaailmas on üle poolte täiskasvanud meestest ülekaalulised ja näiteks USAs on 43 protsenti meestest rasvunud. Kui mõningase ülekaalu puhul võib trimmis kõht seda varjata, siis rasvunud mehel on kõht ees igal juhul. Kui lihased on tugevamad ja nahaalust rasva suhteliselt vähem, siis on see suur kõht lihtsalt kõvem.

Geenid vs. keskkond ja elustiil – kui palju mingi faktor õllekõhu puhul rolli mängib?

Peamist rolli mängib elustiil, aga geneetikal on ka oma osa. Geneetiliselt on näiteks määratud sidekoe kollageenkiudude kvaliteet, millest sõltub lihasfastsiate väljavenimine. Kui suhteliselt väherasvunud mehel on ettevõlvuv lõtv kõht, siis on lisaks treenimata lihastele tegemist just fastsiate venimisega.

Kas sugu määrab?

Naistel koguneb rasv tavaliselt puusade ja reite piirkonda, aga vahel on ka teistmoodi.

Millal enamasti probleemi mõistetakse ja lahendust otsima hakatakse?

Enamasti siis, kui midagi halvasti välja paistab. Siin on kaks poolt: tervis ja esteetiline väljanägemine. Kui kõht on suur, siis peab hindama, kui suur osa sellest on kõhusisesel ja kui suur nahaalusel rasval ning kas kõhukatted on väljaveninud. Kõhusisest rasva eemaldada ei saa – sellest saab lahti kas ise eluviisi muutes või kui ainult sellest ei piisa, siis ka maovähendusoperatsiooniga kaasa aidates. Esteetilise poolega saab enamasti tegeleda teises järgus ja rasvaimu kombineerimine kõhuplastikaga aitab tihti paremat tulemust saavutada.

Milliste haiguste ja tervisehädadeni võib õllekõht viia?

Kõhusisese rasva liigne hulk põhjustab tõenäoliselt varem või hiljem mingi tõsise haiguse. Hüperlipideemia, diabeet, hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi, rasvmaks, uneapnoe, teatud tüüpi pahaloomulised kasvajad.

Mida saab inimene ise ära teha, et probleemi tõsidust vähendada?

Olla kehaliselt aktiivne, sealjuures lisaks tavapärasele liikumisele teha vähemalt kolm korda nädalas sporti. Mingeid dieete pole vaja pidada, aga vaja on süüa kvaliteetset toitu. Vaatamata otsese seose puudumisele õlle joomise ja õllekõhu vahel ei ole igapäevaselt üle kahe õlle joomine üldse hea mõte, sest umbes sealt alates ei pruugi maks pikas perspektiivis koormusele vastu pidada.

Millised moodsamad lahendused on tänapäeval selliste probleemide korrigeerimiseks?

Enamasti tehakse kõhuplastika ja rasvaimu operatsioonid koos, kuid on ka erandeid. Rasvaimu tehakse juhul, kui on vaja eemaldada nahaalust rasvkude. Kui prevaleeriv on hoopis siseorganite vaheline rasvumine, ei ole rasvaimust mingit kasu. Seda peabki arst hindama. Kõhusisese rasva puhul tuleb esmalt sellest lahti saada ja teises etapis korrigeerida väljaveninud kõhuosa. Kõhusisest rasva saab vähendada kas kaalualandamise või maovähendusoperatsiooni kaudu. On juhtumeid, kus patsiendil on rasva vähem, kui ta arvab olevat, ning kõht on lihtsalt välja veninud, sellisel juhul aitab kõhuplastika väga hästi.

Rasvaimu tehakse peamiselt juhtudel, kui rasvumuse üldine määr ei ole suur, kuid rasva on lihtsalt mingites piirkondades ebaproportsionaalselt rohkem. Rasvaimu on korrigeerimise protseduur ja on ka suur abiline kõhuplastika juures, sest tihtipeale saab rasvaimu abil kõhuplastika operatsiooni paremini sooritada.

Dr Sven Troost on tegelenud kõhukirurgiaga ligi 20 aastat. Õppinud arstiks Tartu Ülikoolis ja Georgetowni Ülikoolis Washingtonis. Aastatel 1997–2002 läbis residentuuri Mustamäe haiglas (Põhja-Eesti Regionaalhaiglas). Töötab Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Fertilitases kirurgina. Tegevusvaldkonnaks on seedetraktikirurgia, kitsamalt bariaatriline kirurgia, samuti kehakontuuride kirurgia. Bariaatrilise kirurgiaga on tegelenud alates 2007. aastast, pärast väljaõpet San Franciscos UCSF ülikooli kliinikus.

www.troostkirurgia.ee