Alexandra Marcu/ Unsplash
Inglismaal läbi viidud uuringust selgus, et kontaktläätse kandjaid võib halvimal juhul ohustada ohtlik silmapõletik, mis võib põhjustada nägemise kaotuse. Infektsiooni risk on kõrgem eelkõige neil, kes kasutavad korduvkasutatavaid läätsesid või ebapiisavaid hügieenivõtteid.

Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari sõnul tohib kontaktläätsesid kasutada vaid terves silmas ning tagama peab nii läätsede kui ka käte puhtuse.

Ta lisas, et kuigi igapäevaselt kasutamiseks sobivad nii terveks kuuks või paariks nädalaks kasutamiseks mõeldud läätsed, mida saab õhtul puhastada ja säilitada spetsiaalses läätsevedelikuga täidetud konteineris, on kõige silmasõbralikumad ühekordsed läätsed, mida ei pea täiendavalt hooldama ja mis visatakse peale kandmist kohe ära. Optometristi hinnangul on äärmiselt oluline alati enne läätsede silma panemist ja eemaldamist hoolikalt käsi pesta.

„Ebapiisav hügieen on täna üks kõige sagedasem infektsioonide põhjustaja – lääts võib ise olla puhas ja hästi hooldatud, kuid kui käed, sõrmed ning küünepiirkond pole piisavalt puhtad, siis võivad nad levitada infektsioone läätse silma asetamisel või eemaldamisel,“ rõhutas Väljari.

Kagu-Inglismaal UCL and Moorfields silmakliinikus läbi viidud uuringust ilmnes, et silmainfektsiooni risk on suurem neil, kes eelistavad korduvkasutatavaid läätsesid ning kes on kasutanud ebaefektiivset kontaktläätsede lahust või kelle hügieen pole olnud piisav. Kui silmapõletik võib tekkida erinevate bakterite mõjul, siis üks avastatud silmapõletikutüüp - Acanthamoeba keratiit võib viia nägemise kaotuseni. Ometigi on see pigem harva esinev põletiku tüüp, mida on leitud 2,5 läätsekandjal 100 000-st.

Optometrist kinnitas, et väga tugevad ja karmi bakteri poolt põhjustatud põletikud, mis võivad halvasti lõppeda, on pigem harvad, ometigi esineb silmapõletikke, mis on tingitud just läätsede või hooldusvahendite ebapiisavast puhtusest või läätsekandja ebapiisavast kätepuhtusest. „Samas, kui silmas on juba põletik, ei tohi mingil juhul kontaktläätsesid edasi kasutada, sest muidu võib põletik veelgi süveneda või kanduda ühest silmast teise. Põletiku korral tuleb silmas olnud läätsed koheselt eemaldada ja minema visata. Samuti tuleb ära visata ka konteiner ja läätsevedelik läätsede säilitamiseks. Kindlasti tuleb konsulteerida ka silmaarstiga ravi osas,“ soovitas optometrist.

Väljari rõhutas, et läätsede tüüp ja kasutusaeg on väga individuaalsed ja sõltuvad konkreetse silma tervislikust seisundist ja suurusest, mis määratakse spetsiaalses silmakontrollis optometristi või silmaarsti juures. „Läätsekandjatel tasub kindlasti teha 1-2 läätsevaba päeva nädalas, et silmadel oleks piisav hapniku juurdepääs ja silmade hea tervis oleks tagatud sõltumata läätse tüübist,“ soovitas optometrist. Ta lisas, et kontaktläätsesid ei tohi mitte kunagi kanda üle ette antud aja. Kui seda on tehtud, võib silmas tekkida torkiv ja ebamugav tunne, silmad võivad vett joosta ja punetama hakata. Kuid läätsede üle aja kandmine võib olla ka täiesti ilma sümptomiteta, kuid siiski kahjustavad sellest hoolimata silma eesmisi osasid inimesele esialgu märkamatult.

Läätsed on paljude inimeste jaoks igapäevaseks abivahendiks, kuid läätsekandmist tuleb vältida, kui silmad hakkavad punetama ja tekib ebamugavustunne. Samuti ei tohi kanda kontaktläätsi, kui ollakse haige, sest siis on põletiku tekkimise risk silmas suurem.

„Läätsede asemel tasub prille eelistada ka pikemal lennureisil, sest lennukis olev õhk on väga kuiv, põhjustades sageli silmade kuivust ja seetõttu ebamugavustunnet silmades, mida läätsede kasutamine omakorda veel süvendaks,“ tõi Väljari esile.

Prillide puhtus aitab pikendada nende eluiga

Kuna ka prillid asuvad näole ja silmadele väga lähedale, tuleb ka neid regulaarselt puhastada – pidev klaaside ja raamide hooldus aitab säilitada prillide eluiga.

Flemming Fuchs/ Unsplash

„Prilliklaase võiks puhastada kord kuni kaks päeva jooksul sõltuvalt keskkonnast ja tegevusest. Nii klaase kui ka raame tuleb puhastada spetsiaalse pehme prillipuhastuslapi ja vedelikuga, et mitte klaaspindasid kriimustada ning samas vabaneda naharasust, higist, meigi osakestest ja tolmust,“ ütles optometrist.

Ta lisas, et raame ja ninapatju võib puhastada kas niiske pehme lapi või leige jooksva veega, kui raami materjal seda võimaldab – veenduda tasuks, et raamil poleks kaunistusi ega osakesi, mis veega kokkupuutel deformeeruksid, näiteks kangast, kivikesi, sulgesid või puitpinda.

„Prilliklaaside eluiga on keskmiselt kaks aastat ja selleks, et need nii kaua või kauemgi kestaks, tuleb neid hästi hooldada – puhastada regulaarselt ettenähtud prillihooldusvahenditega, hoiustada turvaliselt prillitoosis ja mitte jätta klaase otsese päikse kätte,“ rõhutas Väljari. Ta soovitas vältida ka kokkupuudet kuuma auru, lahtise tule ja kemikaalidega. Näiteks ei tohiks ahju ust avades seista otse näoga selle vastas, lisaks tasub prillide kandmist vältida ka juukselakki kasutades ja juuste värvimisel ning lõkke- ja kaminatulele liiga lähedal olles.

“Kuna optikakauplustes on saadaval väga erinevas hinnaklassis prille, tasub võimalusel soetada erinevateks tegevusteks erinevad prillipaarid – nii pikeneb ka oluliselt prilliklaaside eluiga,” soovitas optometrist.