David Potaczala/ Unsplash
Soojad ja ilusad ilmad kutsuvad meid oma vaba aega veetma õues, metsas, rannas. Oma vabaajategevusi kavandades ei tohiks unustada mõtlemast endale ja oma lähedastele ning kavatsedes olla pikemat aega värskemas õhus ja päikese käes, ei tohiks unustada kasutamast päikesekreemi, peakatet ja piisava koguse vedeliku tarbimist.

PÄIKESEPISTE JA KUUMARABANDUS
Päikesepiste saadakse KATMATA peaga pikka aega päikese käes olles, kogu keha ülekuumenemise korral aga võib tabada kuumarabandus. Põhilisteks sümptomiteks on peavalu, peapööritus, iiveldus, virvendamine silme ees, halb enesetunne.

Esmaabi päikesepiste korral:
- kannatanu tuleks viia varju
- teadvusel kannatanu pane lamama kergelt tõstetud pea ja ülakehaga
- aseta laubale ja kuklale külmad mähised, anna lonkshaaval juua

Kuumarabanduse tunnused:
- nõrkus, peavalu, peapööritus, kuumatunne
- kehatemperatuur tõuseb kuni 40 °C
- nahk on kuum ja kuiv
- hingamine on sügav, hiljem pindmine
- pulss on kiire ja tugev, hiljem kiire ja nõrk
- pupillid on laienenud
- võib esineda lihastõmblusi või -krampe
- teadvusekaotus

Juhul kui eelnimetatud sümptomitega inimene jääb samadesse tingimustesse pikemaks ajaks, võib ta seisund halveneda.

Esmaabi kuumarabanduse korral:
-
kannatanu tuleks viia kiirelt varjulisse kohta
- teadvusel olev kannatanu pane lamama kergelt tõstetud pea ja ülakehaga
- teadvuse kadumisel keera püsivasse küliliasendisse
- helista numbril 112 ja kutsu abi
- jahuta kannatanu nägu.

Teadvusel kannatanu peaks jooma külma vett. Juua tuleks sagedasti, väikeste lonksudena. Pead, südame piirkonda ja kogu keha tuleks 10–15 minuti jooksul üle kallata algul jaheda, hiljem külmema veega.

Pärast esmaabi andmist tuleks kannatanul jääda lamama enesetunde taastumiseni.

PÄIKESEPÕLETUS

Mida aga teha päikesepõletuse korral? Põhjamaine nahk on tundlikum, mistõttu vajab nahk pärast pikka talvist aega eriti hoolt siis, kui minnakse esmakordselt päikest võtma. Päikesekiirte mõju eest tuleks end kõigil kaitsta, sest liigne päike võib tekitada nahale punetust ja muid põletusemärke.

Õnneks on enamik põletustest suhteliselt väikesed ja piisab kohe antud esmaabist - tähelepanu peab pöörama, kui on näha nahapunetus, -turse või kiiresti tekkinud villid.

Esmaabi päikesepõletuse puhul:

- vajadusel eemalda riided põletuse kohalt
- jahuta nahka külma veega vähemalt kümme minutit
- eemalda kõik ehted, mis võiksid kuumust säilitada ja takistada verevarustust kätes ning jalgades
- juhul, kui põlenud on suurem piirkond, mässi end märga linasse, sest nii jahtub põlenud piirkond kõige paremini

- väldi põlenud naha sattumist uuesti päikese kätte. Parim viis selleks on kanda pikemate varrukatega pluusi, pikemaid pükse või peakatet
- villide tekkimisel ära neid ava ja kata vigastatud piirkond nii puhtalt kui võimalik
- põletuse leevendamiseks võib apteekidest osta põletust ravivaid geele, pihusteid jne

Mida ei tohi põletuse korral teha:
- ära pane põlenud kohale mett ega alkoholi!
- ära määri igapäevakasutuses olevate kreemidega!
- ära kasuta põletuse jahutamiseks jääd, see võib põhjustada lisavigastusi!

NB! Tugev päikesepõletus vajab kindlasti meditsiinilist esmaabi.

NB! Ära kunagi jäta last turvahälliga autosse magama. Päike võib pöörduda ja sinu autost saab tõeline saunalava.