Kui levinud on soole ärritussündroom?
Soole ärritussündroom on üks sagedasemaid jämesoole talitlushäireid. Erinevate uuringute järgi on soole ärritussündroomi levimus Euroopas 11,5% elanikkonnast.
Naistel esineb seda 2-4 korda sagedamini kui meestel. Just naised põevad tihemini (80%) tõsisemat haiguse vormi. Peamiselt esineb sündroomi nooremate inimeste hulgas, eeskätt 20-40 aastastel, kuid haigust esineb ka teistes vanusegruppides.

Mis on soole ärritussündroomi eelduseks?
Soole ärritussündroomi põhjused ei ole väga selged. Tekkepõhjusteks arvatakse olevat läbipõetud sooleinfektsioon, toiduainete talumatus ning toiduainete allergia. Kindlaid seoseid, mis toiduained vaevusi tekitavad pole leitud, sest igal patsiendil võivad need olla erinevad. Sümptomid võivad tekkida ka ebakorrapärasest söömisest ning kiudainetevaese toidu tarbimisest. Samuti seostatakse sümptomite teket emotsionaalse stressi, ärevuse, väsimustunde, erinevad foobiate ja depressiooniga.

Kuidas soole ärritussündroomi ära tunda?
Põhitunnusteks on alakõhuvalu, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõhugaasid. Kui sümptomid esinevad vähemalt kolm päeva kuus viimase kolme kuu jooksul, võib tegemist olla soole ärritussündroomiga. Üldiselt esineb umbes veerandil haigetest kõhulahtisus ja veerandil kõhukinnisus. Umbes pooltel aga esineb vahelduva iseloomuga talitlushäire. See tähendab, et  kord on kõht kinni, kord lahti. Alakõhu valu või ebamugavustunnet kõhus esineb aga pea kõigil. Enamasti on valu kramplik ja selle kutsuvad esile emotsionaalne stress või söömine. Valu leevendub soole tühjendamisel. Kõhulahtisus esineb tavaliselt päevasel ajal ja eriti  hommikuti või peale sööki. Tihti võib peale tualetis käimist jääda mittetäieliku tühjenemise tunne. Kõhukinnisus võib esineda pidevalt või periooditi ning kesta päevi.  

Miks inimesed arsti juurde ei lähe?
Arsti juurde jõuab oma kaebustega vaid kolmandik põdejaist, alles siis kui vaevused oluliselt  nende elukvaliteeti mõjutama hakkavad. Põhjuseks miks arsti juurde ei minda on see, et vaevusi võetakse iseenesest mõistetavatena ning lepitakse olukorraga. Arvatakse, et lihtsalt söödi midagi halba või, et see lihtsalt ongi isiklik soolestiku eripära.

Kas soole ärritussündroomi on võimalik ravida? Kuidas?
Tegemist on äärmiselt ebamugava haigusnähuga, mida on võimalik raviga kontrolli all hoida.  Oluline on,  et inimesed ei peaks oma pidevaid kõhumuresid loomulikuks ja pöörduksid abi saamiseks perearstile.
Ravi on iga inimese puhul individuaalne ning ravi määratakse perearsti poolt lähtudes peamistest haigustunnustest. Mõningatel juhtudel võib perearst edasi saata gastroenteroloogi vastuvõtule täiendavatele uuringutele. Üht kindlat ravi, mis sobiks ühtmoodi kõikidele, pole olemas. Oluline on koos arstiga üle vaadata oma söömisharjumused ja jälgida toidusoovitusi. Kuna palju seostatakse soole ärritussündroomi ka depressiooniga, siis on peamine ravitaktika suunatud elustiili muutustele ja stressi vähendamisele. Kindlasti aitab sümptomeid leevendada ka füüsiline aktiivsus ja piisav vedeliku tarbimine.
Perearst ja gastroenteroloog võivad välja kirjutada ka retseptiravimeid, mis aitavad kõhuvalu või alakõhus esineva ebamugavustunde vastu. Sümptomeid leevendavad ka käsimüügist saadavad ravimid, kuid pikaaegseks raviks on need sobimatud.

Millised on drastilisemad näited soole ärritussündroomist?
Näide: Tegusal 37aastasel naisel esineb kõhulahtisus alati vahetult enne kodust lahkumist. See tähendab, et kui jõuab kätte aeg hakata end minekule seadma, tekib vastupandamatu vajadus tualetis käia. Üks kord, kaks korda, kindlasti pöördub veel ukselt tagasi ja käib ka kolmandat korda ära. Sündroom esineb seda tugevamal kujul, mida rutiinivälisem kodust väljumine on. See tähendab, et tööle minnes saab 1-2 korraga hakkama. Külla või pikemale sõidule minnes ei saagi justkui soolestikku tühjaks. Tunne, et kohe-kohe on vajadus tualetti minna jääb.
Veel üks näide: Mees, 29aastane, väldib kodust väljas söömisi, kuna vahetult peale sööki tekib tugev alakõhuvalu. Külas või restoranis on valutava kõhuga ebamugav istuda. Lisaks veel vajadus tualetti kasutada, mõnikord mitu korda järjest, tekitab teiste ees piinlikkust. Ilma ravi saamata, on inimene oma elust kõrvale jätnud väljas söömised ja külaskäike üritab viia miinimumi.

Milleni võib soole ärritussündroom ilma ravita viia?
Mingite sügavamate haigusteni ärritussündroom ei vii. See on krooniline seisund. Pigem põhjustab märkimisväärseid vaevusi ja emotsionaalset pinget selle põdejale. Inimene „harjub“ oma haigusega ja sätib oma igapäeva elu kõhu järgi – jätab minemata reisidele, ei harrasta teatud spordialasid, ei käi külas või kontserdil. Kõike seda sellepärast, et ta ei saa kindel olla, kas vajadusel on võimalus kiirelt tualetti kasutada. Valuaisting kõhus on piisavalt ebameeldiv, et eelistada koju jäämist. Pikas perspektiivis võib see mõjutada inimese sotsiaalset elu.

Enamikul haigetel on ärritussündroomi tunnused ajas muutumatud – ei lisandu uusi sümptomeid ega süvene ka olemasolevad. Samuti ei mõjuta see eluiga.

Vaata lisa aadressilt kõhumure.ee

Aitäh, tervishoiu kommunikatsiooni ettevõttele Wellmark Health OÜ!