Naomi August/ Unsplash
Menstruatsioon võib ühtäkki täielikult ettearvamatuks muutuda. See võib olla järsku ebaregulaarne, ebakorrapärane või mõneks kuuks täielikult kaduda. Tavaliselt ei peitu selles minigisugune murettekitav põhjus ning ajapikku taastub normaalne rütm. Kui sul pole aga „päevi“ olnud juba kolm kuni kuus kuud või sul jäävad need vahele ning sellega kaasnevad siiski sümptomid nagu kõhuvalu, peaksid kindlasti arstiga konsulteerima, et leida uuringu käigus selle põhjus.

Loe aga edasi ja saa teada, missugused on kõige levinumad ebakorrapäraste ja vahele jäänud „päevade“ põhjustajad. Tihtipeale võib see olla seotud elustiiliga, seega on oma harjumuste üle vaatamine ülimalt oluline.

Mis menstruatsiooni vahele jäämist põhjustab?

Rasedus

Kui sul jäävad „päevad“ vahele, siis üheks esimeseks põhjuseks, mida kontrollida, on võimalik rasedus. Kui sellega kaasnevad lisaks ka kõhuvalu, kerge määrimine, uimasus, oksendamine ja üldiselt halb enesetunne, peaksid kindlasti arstiga konsulteerima arstiga, kes saab juba kas kindlaks teha või välistada ka nurisünnituse või emakavälise raseduse.

Polütsüstiliste munasarjade sündroom

Tegemist on väga levinud günekoloogilise probleemiga, mida põhjustavad mitte tasakaalus hormoonid. Selle tagajärjel tekivad munasarjadesse mitmed vedelikuga täidetud tsüstid. Need mõjutavad aga tugevalt ovulatsiooni, mis ei teki enam kuutsükli ajal regulaarselt. Selle tulemusena muutub menstruatsioon ebaregulaarseks. Lisaks sellele on polütsüstiliste munasarjade sümptomid ka akne, liigne karvakasv, ülekaal ja viljakusprobleemid.

Rasestumisvastased vahendid

Rasestumisvastase vahendi alustamine, peatamine või vahetamine võib samuti tuua menstruatsiooni muutusi. Emakasisene süsteem, nagu näiteks Mirena spiraal, vallandab progesterooni emakasse lokaalselt. Selle üks levinumaid kõrvalmõjusid on menstruatsiooni peatamine. Just seetõttu kasutatakse seda tihtipeale ka valulike ja väga piinarikaste „päevade“ leevendamiseks. Vastupidiselt sellele on näiteks vaskspiraal tuntud selle poolest, et muudab menstruatsiooni valulikumaks ja vererohkemaks, mistõttu ei soovitata seda naistele, kellel juba on nendega probleeme.

Rasestumisvastased tabletid toimivad järgnevalt: need peatavad ovulatsiooni, blokeerides naturaalse hormoonide tsükli, kasutades kombinatsiooni sünteetilisest östrogeenist ja progesteroonist. Kehal võib uue hormoonide kombinatsiooniga harjumine veidi aega võtta, mille tagajärjeks võib olla kerge määrimine või ebaregulaarne menstruatsioon. Kui sa oled seksuaalselt aktiivne, siis on siiski oluline teha rasedustest, kuna isegi rasestumisvastast vahendit kasutades pole miski 100 % kindel.

Kui alustad pillide tarbimist, mis sisaldavad ainult progesterooni, siis võib alguses esineda ebaregulaarset veritsust, kuna kehal võtab sellega harjumine aega kuni kolm kuud. Kui see kestab aga kauem või sul kaasnevad ka teised sümptomid nagu väsimud või väga vererohked „päevad“, konsulteeri arstiga, et teha kindlaks, kas selline rasestumisvastane meetod on ikka sinu jaoks õige.

Igasuguse hormonaalse vahendi tarbimise lõpetamine võib samuti ebaregulaarse menstruatsioonini viia või hoopis nende algust pikendada. Selle põhjuseks on see, et sinu loomulikel hormoonidel võib minna veidi aega, et taas tööle hakata, kui hormonaalne rasestumisvastane vahend nende tööd varasemalt häirinud on. Peaksid arstiga nõu pidama juhul kui menstruatsioon ei ole uuesti alanud kuus kuud pärast rasestumisvastase vahendi tarbimise lõpetamist.

Kilpnäärme häired

Sinu kilpnääre toodab türoksiini. See hormoon põhimõtteliselt juhib keha ainevahetust. Kui sul aga tekib kilpnäärme üle- või alatalitlus, mõjutab see ka hormoonide tasakaalu, mis omakorda juhib sinu reproduktiivsüsteemi. See võibki muuta „päevad“ ebakorrapäraseks. Ülevaatuse käigus kontrollib perearst ka sinu kilpnäärme tööd, et välja selgitada ebaregulaarse menstruatsiooni põhjus.

Elustiil

Sellised elustiilifaktorid nagu ekstreemne kaalulangus või-kaotus, stress ja ületreenimine mõjutavad keha naturaalset hormoonide tasakaalu just reproduktiivsüsteemis, mille tulemuseks võibki olla vahele jäänud või ebaregulaarne menstruatsioon.

Uurimine ja ravi

Oluline on silmas pidada, et „päevad“ võivad vahele jääda või ebaregulaarseks muutuda ka ilma tõsise mõjuva põhjuseta. Kui sul jääb aga menstruatsioon vahele enam kui ühel kuul, see muutub ettearvamatuks või sul esineb veritsust näiteks „päevade“ vahel või pärast vahekorda, on need ohumärgid ja sa peaksid arstiga konsulteerima. Arst teeb sel juhul rutiinse läbivaatuse ning võib põhjalikumaks uuringuks saata sind ka ultrahelisse.

Täpne ravi sõltub lõpuks sellest, mis on päevade häirumise põhjuseks.

Jäta meelde, et isegi kõige lihtsamad asjad nagu tervislik toitumine, regulaarne (ja mitte liigne) trenn, vähene alkohol, mitte suitsetamine, stressi leevendamine, varakult magama minemine ja lõõgastumine mõjutavad üldist tervist väga palju ja hoiavad hormoone tasakaalus. See omakorda aitab hoida ka menstruatsiooni regulaarsena. Näiteks polütsüstiliste munasarjade sündroomi ja stressi puhul on peamisteks leevendavateks meetoditeks just elustiili parandamine, kuna see loob aluse parimale füüsilisele ja vaimsele heaolule.

Allikas: Byrdie