Brigitte Tohm/ Unsplash
Teeks ühe kohvi? Kindlasti kuuled, mõtled ja ütled seda mitu korda päevas. Millal vastata jah ja millist kohvi eelistada?

Filtrikohv (100–150 mg kofeiini tassi kohta) on hea valik, sest filtrisse jäävad pidama kofestool ja kafeool, mida peetakse süüdlaseks halva kolesterooli taseme tõstmises. Lisaks püüab filter kinni ka mõned mürkained, millega kohviuba on kokku puutunud. Filterkannukohv ei tohiks masinas seista kauem kui 20 minutit.

Presskannukohvi (u 100 mg kofeiini) ja “pätikohvi” puhul on joogi õlisust ka tassist näha, sest pole filtrit seda kinni püüdmas. Vesi ei tohiks kohvipuruga kokku puutuda kauem kui 5 minutit. Tervislikkuse seisukohast tasub kasutada mitte päris keevat vett. Kõige ebatervislikum valik on aga Türgi kohv (u 160 mg kofeiini) – seda varem nimetatud ainete ja suure kofeiinisisalduse pärast.

Espresso (u 80 mg kofeiini) on presskannukohvist pisut parem valik. Kuigi ka see sisaldab kofestooli ja kafeooli, siis väiksemas koguses. Sama lugu on ka kapselkohviga. Need kohvid puutuvad veega kokku minimaalse aja, seepärast on ka nende kofeiinisisaldus väiksem. Espresso baasil tehtud piimakohvid cappuccino ja latte (mõlemas u 80 mg kofeiini) ei ole tervislikumad kui espresso ise. Nad erinevad vaid piimasisalduse, seetõttu ka kalorihulga poolest. Neist kahest joogist on lugematu arv tõlgendusi, mis võivad anda isegi kuni 400 kalorit.

Lahustuv kohv. Lahustuvas kohvis (u 65 mg kofeiini) on vähem kofeiini kui tavalises. Samuti ei ole selles kolesteroolitaset tõstvaid aineid. Tavaliselt valmistatakse lahustuvat kohvi aga kehvematest ubadest ning see sisaldab rohkem jääkaineid kui tavaline kohv. Ka lisaaineid on rohkem, näiteks aroomiaineid umbes 10% (tavalises kohvis kuni 4%).

Päris ilma kofeiinita kohvi pole olemas, on vaid vähendatud kofeiinisisaldusega kohv. Kofeiinivaba kohvi (u 20 mg kofeiini) joomisel on oluline teada, kuidas kofeiin joogist eemaldatud on. Tavaliselt tehakse seda karmide kemikaalidega, mis on tervisele kahjulikumad kui kofeiin ise. Üks tavalisemaid aineid on näiteks etüülatsetaat, mida kasutatakse ka kodukeemiavahendites.

Mahekohv. Kõige enam kasutatakse taimekaitsemürke just kohvitaimede peal. Herbitsiidide, pestitsiidide ja muude kemikaalidega piserdamine jätab kohviubadele oma jälje ja seepärast oleks kõige tervislikum eelistada mahekohvi. Kummalisel kombel on Eestis nii mõnigi mahekohv odavam kui tavaline.

Neile, kes ei taha liigset kofeiini ega ka kofestooli ja kafeooli, on sobiv alternatiiv viljakohv (0 mg kofeiini), mis tegelikult polegi kohv. Tänapäeva viljakohvid on maitse poolest üsna päris kohvi sarnased. Peamiselt saadakse kohvi meenutav maitse tammetõrudest ning kreemine mekk viigimarjadest. Põhikomponent on tavaliselt sigurijuur, mis ei ärrita närvisüsteemi ega südant, soodustab organismi puhastusfunktsiooni, hoiab veresuhkrutaseme stabiilsena (sobib ka diabeetikutele), korrastab seedimist, toetab immuunsüsteemi. Lisaplussina võib seda juua ka õhtuti ning anda lastele. Müüakse nii lahustuval kujul kui ka pulbrina presskannus või filtriga valmistamiseks ja peamiselt mahedana.

Kohviubade sordid ja röstiliigid erinevad eelkõige maitse poolest. Teatud tingimustel võib väita, et tumedalt röstitud kohvis on vähem kofeiini – seda kulub lihtsalt vähem, sest maitset on rohkem. Kui aga võtta sama sordi heleda rösti uba ja tumeda rösti uba, siis need sisaldavad kofeiini võrdselt.
Kohvi võiks juua kuni kaks tassi päevas, nii et kofeiini tarbimine ei ületaks 300 mg. Kofeiini leidub aga peale kohvi ka tees, karastusjookides, šokolaadis ja paljudes ravimites. Kõige tervislikum on juua kohvi toidukordadest eraldi. Ka hommikuti oleks ideaalne juua kohvi tund aega pärast sööki, sest kohv takistab toitainete imendumist. Igale kohvitassile lisaks tuleks tarbida kaks klaasi vett.

Lugu ilmus 2015. aasta maikuu Annes & Stiilis.