Tundmatu valu
Kui tavaliselt aitab põiepõletiku vastu antibiootikumikuur, siis selle loo allikad antibiootikumidest abi ei saanud – õieti polnudki tegu põiepõletiku, vaid hoopis millegi enamaga. Katrinil (31) on interstitsiaalne tsüstiit, maakeeli valuliku põie sündroom, Marikal (35) on ette näidata peaaegu kahe aasta jagu meeletuid kannatusi, kuid mitte ühtegi diagnoosi. Katrin ja Marika ei ole nende pärisnimed, nad on nõus läbielatust vaid anonüümselt rääkima. Need on haigused, millest ei tahetagi avalikult rääkida. On valus, ehk piinlikki.
Mõlemad naised annavad mõista, et neid häirib, et selliste kaebustega naisi peetakse dramaatilisteks hüpohondrikeks, kes endale asju ette kujutavad. “Eladki täiesti normaalset elu kuni päevani, mil ühtäkki ei saa enam istuda ega astuda. Sind ümbritsevad inimesed ja ka arstid kahjuks ei mõista seda. Et mis siis nüüd äkki juhtus? Me ise ka ju ei tea,” ütleb Katrin.
Kõik proovid korras
“Kirja on läinud mingil hetkel põiepõletik, teinekord tupepõletik, siis tsütolüütiline vaginoos, ärritusdermatiit (pärast punetava ja ärritunud naha pärast dermatoloogi juurde jõudmist). Imelik on see, et konkreetset haigustekitajat pole kunagi analüüsidest välja tulnud, isegi seent ei ole olnud, kuigi tihti on silmaga näha olnud ja ka arstid on seda kinnitanud, et asi ei ole päris korras,” kirjeldab Marika segaseid “diagnoose”.
Ise uurides on ta välja jõudnud selliste haigusteni nagu vulvodüünia, vestibulodüünia ja inerstitsiaalne tsüstiit. “Vulvodüüniat on paar arsti maininud ka, aga üht kindlat diagnoosi pole keegi pannud.” Vulvodüünia tekkepõhjused pole teada ja selle sümptomid on pidev valu ja põletustunne; või selline valu või põletustunne, mis tekib ärrituse või surve tagajärjel (urineerimine, vahekord või ka lihtsalt istumine).