Usu või ära usu! Müüdid ja tegelikkus raseduse vältimise kohta
Rasedusest hoidumine – see on ju kõige loomulikum asi maailmas...
Kuid ikka kerkib üles küsimus, miks ei tea naised veel tänapäevalgi kaugeltki mitte kõike oma kuutsükli, viljakate päevade ja hormoonide mõju kohta?
Endiselt levib rasedusest hoidumise kohta loendamatu hulk müüte. Mõnda arusaama on juba põlvkondade viisi tõe pähe edasi antud – vahest seetõttu, et mõned neist kõlavad vägagi usutavalt. Vaata üle need eksiarvamused. Kindlasti tunned ka ise neist mõne ära.
MÜÜT NR 1 Igakuine menstruatsioon on naisele vajalik
TEGELIKKUS - Juba kuupuhastuse nimi ise ütleb, et seda seostatakse tihtilugu keha puhastumisega, mille käigus pisikud või surnud rakud väljuvad emakast. Tegelikkuses ei ole igakuisest veritsusest aga meditsiinilises mõttes mingit kasu. Probleemi ei ole ka sellest, kui hormonaalsed rasestumisvastased vahendid muudavad menstruatsiooni lühemaks või kergemaks. Ajaloolisest perspektiivist pole naistel kunagi olnud nii palju menstruatsioone kui tänapäeval: elu jooksul kuni 450! Vanasti esines naistel märksa rohkem menstruatsioonivabu aegu, kuna nad olid sagedamini rasedad ja veetsid pikki perioode lapsi imetades.
MÜÜT NR 2 Pillide kasutamisse on soovitatav aegajalt pause teha
TEGELIKKUS - Endiselt levib arvamus, et suukaudsete rasedusvastaste vahendite pikaajalised kasutajad peaksid pillide kasutamisse regulaarselt mõnekuulise pausi tegema, et lasta organismil neis sisalduvatest hormoonidest puhata. Praeguseks on teada, et selleks pole mingit vajadust ning see võib lausa kahjulik olla. Nimelt on tromboosi tekke oht kõige suurem vahetult pärast suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamise algust ning väheneb seejärel järk-järgult. See tähendab, et iga kord, kui hakkate pärast pausi pille uuesti kasutama, suureneb tromboosi risk. See, kui kaua sa pille kasutad, ei mõjuta sinu viljakust mitte mingil moel.
MÜÜT NR 3 Imetamise ajal ei tohi hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutada
TEGELIKKUS - Hormonaalsed rasestumisvastased meetodid on imetamise ajal kindlasti lubatud, aga mitte kõik: kasutada ei tohi östrogeeni sisaldavaid tooteid, sest östrogeenide toimel võib muutuda rinnapiima koostis ning väheneda selle kogus. Seevastu progestageenid on lubatud – eriti seesugused, mille toime avaldub paikselt, nagu näiteks (mini)hormoonspiraal. Need ei mõjuta rinnapiima kogust ega koostist. Imetavate naiste muude rasestumisvastaste võimaluste hulka kuuluvad veel kolmekuise mõjuga süstid, ainult progestageeni sisaldavad pillid ehk minipillid ja hormoonimplantaadid. Uuri täpsemalt oma günekoloogilt.
MÜÜT NR 4 Menstruatsiooni ajal seksimine on ohutu – rasestumine on välistatud
TEGELIKKUS
Päevade ajal seksimine ilma rasestumisvastaste vahenditeta on ohtlik, sest viljastumine võib aset leida ka selles menstruaaltsükli faasis. Menstruaaltsükli pikkus jääb eri naistel 21 ja 35 päeva vahele. Ovulatsioon toimub pea alati umbes kaks nädalat enne menstruatsiooni, st tsükli 7. ja 21. päeva vahel. Kuivõrd seemnerakkude eluiga on (sõna otseses mõttes) ennustamatu. Nii võib kaitsmata vahekord viia raseduseni juba alates menstruatsiooni esimesest päevast. Samuti peavad mõned naised vaheveritsust ekslikult menstruatsiooniks ja arvavad, et võivad ohutult seksida. Reaalsus on aga see, et kui sa ei soovi rasedaks jääda, peaksid rasestumisvastaseid vahendeid kasutama kogu aeg.
MÜÜT NR 5 (Mini)hormoonspiraalid ehk emakasisesed süsteemid (ESS-d) ei ole sobilikud noorte naiste jaoks
TEGELIKKUS - Tegelikkuses ei ole ESS kasutamiseks mingit "miinimumiga". Kui pillid või muud meetodid mingil põhjusel ei sobi (näiteks östrogeenitalumatuse tõttu), võib hormonaalne ESS kujutada endast head alternatiivi: tõhus rasestumisvastane kaitse, igapäevase meelespidamise vajaduse puudumine ning kergemad ja ühtlasi valutumad menstruatsioonid võivad elu noorte naiste jaoks ka märksa lihtsamaks muuta. Kui naine otsustab, et tahab lapsi saada, on võimalik hormonaalne ESS eemaldada, pärast mida võib ta rasestuda juba järgmisel kuul. Kui soovid välja selgitada, kas ESS võiks sulle sobida, küsi nõu oma günekoloogilt.
MÜÜT NR 6 Menstruaalvalu on paratamatu
TEGELIKKUS - Paljude naiste jaoks tähendab menstruatsioon regulaarseid kannatusi - kõhukrambid, pea- ja seljavalu, rindade tundlikkus, meeleolu kõikumine ja iiveldus. Kindlasti ei peaks sa seda ebamugavust taluma. Pöördu oma günekoloogi poole, et ta saaks tekkinud ebamugavuste võimalikud põhjused välja selgitada ja annaks nõu, kuidas menstruaaltsükliga seotud valusid leevendada. Mõned hormonaalsed rasestumisvastased meetodid, nagu pillid või (mini)hormoonspiraal, võivad muuta menstruatsiooni kergemaks ja seega talutavamaks, sest nad vähendavad emaka limaskesta paksenemist. Enamasti tähendab see ühtlasi vähem valu ja vähem piiranguid, näiteks seoses reisimise, trenni või seksiga.
MÜÜT NR 7 Kõik emakasisesed vahendid ja – süsteemid on ühesugused
TEGELIKKUS - Emakasisene vahend ehk vaskspiraal ja emakasisene süsteem ehk (mini)hormoonspiraal on väga erinevad rasestumisvastased meetodid. Ühine on neil vaid see, et mõlemad paigaldataks emakasse günekoloogi poolt ning nad kaitsevad pikaajaliselt rasestumise eest. Vaskspiraali puhul on T-kujulise raami vertikaalse osa ümber vasktraat. Vaskspiraali toime põhineb vase ioonidel, mis pärsivad seemnerakkude liikuvust. Lisaks mõjutatakse emaka limaskesta kergekujulise põletikulise reaktsiooniga, mis ei lase viljastatud munarakkudel pesastuda.
Tänapäeval on vaskspiraali alternatiiv emakasisene süsteem ehk (mini)hormoonspiraal, mille toimeviis on sarnasest nimest hoolimata teistsugune. Günekoloog sisestab vahendi, mis on painduvast plastist valmistatud väike T-kujuline vahend, mis sisaldab hormoonireservuaari, kust vabaneb (olenevalt vahendist) kas kolme või viie aasta jooksul pidevalt imeväikeses koguses progestageeni.
Hormoon avaldab toimet paikselt emaka sees. Selle tulemusel emakakaela lima pakseneb ning ei lase seemnerakke läbi. Ühtlasi õheneb emaka limaskest, mis takistab viljastunud munarakkude pesastumist. Kuna hormoonid avaldavad oma toimet paikselt emaka sees, mitte vereringe kaudu, siis jääb loomulik menstruaaltsükkel üldjuhul alles ning mõju hormonaalsele tasakaalule on väike.
MÜÜT NR 8 Imetamise ajal ei saa rasedaks jääda
TEGELIKKUS - Imetamine avaldab tõepoolest viljakusele ja ovulatsioonile pärssivat mõju, ent imetav ema saab alles tagantjärele kindla peale teada, kas tal on tekkinud ovulatsioon – nimelt siis, kui tal algab esimene menstruatsioon. Siis, kui hakkad lapsele lisaks rinnapiimale andma ka muud toitu, suureneb ovulatsiooni ja viljakuse taastumise tõenäosus. Kui sa ei taha rasedaks jäämisega riskida, peaksid rasestumisvastaseid vahendeid kasutama ka imetamise ajal.
MÜÜT NR 9 Pillid on ainus "turvaline" rasestumisvastane meetod
TEGELIKKUS - Tänapäevased pikaajalised rasestumisvastased meetodid, eelkõige hormonaalsed emakasisesed süsteemid ja hormoonimplantaadid, on pillidest juba ammu rasestumisvastase kaitse tõhususe poolest ette läinud. Tõhususe kirjeldamiseks kasutatakse Pearli indeksit – Pearli indeks on 1, kui 100 naisest, kes ühe aasta jooksul vastavat rasestumisvastast meetodit kasutavad, rasestub 1. Seega, mida madalam on rasestumisvastase meetodi Pearli indeks, seda usaldusväärsema meetodiga on tegu.
Kõige madalam Pearli indeks on hormoonimplantaatidel (0–0,08) ja hormonaalsetel emakasisestel süsteemidel (0,16). Pillide Pearli indeks on märksa kõrgem, keskmiselt 0,1–0,9. Nimelt võivad pillide rasestumisvastase kaitse tõhusust kahjustada mitmesugused tegurid. Näiteks kõhulahtisus, oksendamine või koostoime muude ravimitega (nt antibiootikumid, naistepuna ekstraktid, krambivastased ravimid ja antidepressandid).
Lisaks selgus Saksamaal läbiviidud uuringus, et iga teine naine, kes kasutab suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid, unustab kolme kuu jooksul pilli enam kui ühel korral võtmata. Tänapäevaste pikaajaliste kontratseptiivide kasuks räägib niisiis ka tõsiasi, et naistel ei jää mitme aasta jooksul ükski annus saamata.
