1. Tunned, et sinu kallal noritakse

Lähed intervjuule enesekindlalt, rõõmsalt, ettevalmistunult ja erutunult, aga väljud ruumist hiljem ebakindla, vihasena, tundes end kohutavalt. Mis just juhtus?

Mõningad ettevõtted loovad meelega inimeste jaoks stressirohkeid situatsioone, et näha, kuidas kandidaadid nendega toime tulevad. Võib-olla nokitakse ja seatakse sinu saavutused kahtluse alla? Tekitatakse tunde nagu sa pole päris piisav? See kõik võib olla ettevõttele vajalik, et lepiksid väiksema palgaga või nõustuksid mõningate tingimustega, mis sinu jaoks esmapilgul ei ole õiged. Norimine võib olla ka osa firma töökultuurist – seda enam peaksid mõtlema, kas ikka tahad seal töötada.

2. Nad panevad sind ebavajalikult palju pingutama

On tavapärane, et ettevõtetes on mitu ringi intervjuusid, eriti kui kandideerid juhtivale kohale. Kui aga need ringid hakkavad tunduma lõputud ja mõttetud, ei ole see hea märk.

Sa ei peaks kohtuma iga nimesega ettevõttest ja vastama iga kord samadele küsimustele. Sa ei peaks nahast välja pugema, kui sind kutsutakse kohtumisele liiga lühikese etteteatamisega. Kindlasti ei peaks sa lööma kaasa nende juba töös olevas projektis, et "end tõestada".

Need kõik on märgid lugupidamatusest ja viletsast organiseeritusest – kui tunned, et oled juba nüüd frustreeritud, siis kujuta ette, kuidas on seal päriselt tööl olla.

3. Küsimused muutuvad liiga isiklikuks

Näiteks võidakse töövestlusel uurida, kas kavatsed varsti abielluda. Mõningad ettevõtted kardavad, et naised hülgavad pärast abiellumist oma töö. Kui intervjueerija küsib sinu käest huvide ja hobide kohta, siis sellised küsimused nagu kas kavatsed lapsi saada või abielluda, ei ole kindlasti okeid. Tegemist on siiski sinu jaoks võõra inimesega ning tal ei ole vaja teada, milline on sinu finantsolukord, seksuaalne orientatsioon või soov alustada peret. Lisaks ei tohiks sa anda lubadusi, et ei võta end töölt vabaks, kui sul on vaja osaleda mõnel religiossel sündmusel või perekonda puudutavas hädaolukorras.

Tea, et sa ei ole kohustatud sellistele küsimustele vastama ning kui tunned survet seda teha, siis tea, et sul on õigus öelda, et eelistad mitte oma isiklikku elu puudutavaid teemasid arutada. Sellised küsimused viitavad ettevõttesisesele diskrimineerivale suhtumisele.

4. Kõik käis liiga lihtsalt

Kui tunned end intervjuu suhtes positiivselt, siis on raske situatsioonile kriitiliselt vaadata. Tark oleks aga mõelda, miks läks töövestlus nii kergelt. Kas sellepärast, et intervjueerija küsis suurepäaseid küsimusi ning tema soovid sobivad ideaalselt sinu oskustega? Kui nii, siis on kõik hästi!

Kui aga vestlus läks kergelt, sest inimene kiirustas läbi protsessi, ei hoolinud väga sinu oskuste proovile panemisest ning küsis vaid üldiseid küsimusi, millele suudaks igaüks vastata, siis tundub, et ettevõte kiirustab, et antud kohale kedagi leida. Tundub nagu nad oleks valmis igaühte palkama! Võib juhtuda, et vestluse läbiviija ei ole päris kurisis töökoha endaga ning ei oska sinu valdkonnale vastavaid küsimusi küsida. Siis ei hinda ta sinu ametkohta ilmselt ka hiljem tulevikus.

5. Nad ülistavad ületöötamist

Ületöötamist võib esitleda kui midagi väga lahedat ja edasipüüdlikku. Ole ettevaatlik lausete suhtes nagu "Me teeme töö ära olenemata ajast" või "Me teeme kõike kirglikult, seega ei ole meile probleem ka nädalavahetusel tööd teha".

See tähendab ilmselt seda, et pead ohverdama oma töö ja eraelu tasakaalu ning nad teevad raskeks ületundide tegemisele ei ütlemise. Küsi küsimusi nende reeglite kohta, mis puudutavad ületunde, nädalavahetuse graafikuid ning nende ootusi sinu kättesaadavusele pärast tööpäeva lõppu. Tea, millesse sa end mässid, enne kui oled lepingule alla kirjutanud.

Tööintervjuu ei ole mitte ainult see hetk, kui pead enda oskusi esitlema, vaid see võimaldab sul ka aru saada ettevõttest enne, kui sinna tööle asud. Ohumärkide märkamine aitab sul välja selgitada, kas ettevõte on sinu jaoks ikka õige ning aidata teha paremaid karjäärivalikuid.

Allikas: TheEveryGirl