Foto: Shutterstock
Kirjanik Glynnis MacNicol kirjutab raamatus “In No One Tells You This” sellest, mis tunne on 40aastaseks saades olla jätkuvalt veel vallaline, lastetu ja karjääripöörde ukse taga. Glynnise sõnul on 39 vanus, mil naised peavad leppima sellega, mis neil elus olemas on ja tegema lõpuks ometi midagi kasulikku.

Mõtle enda elule: mis sul olemas on? Ehk on see su hea tervis? Perekond? Töö, mida vähemalt seni oled pidanud unistuste tööks? Abikaasa, kes ajab sind naerma, ja tütar, kes tõi su ellu veel rohkem rõõmu? Aga kas see on ikka piisav selleks, et endast märk maha jätta? Just see viimane on küsimus, mida paljud endalt 30ndate teises pooles küsima hakkavad, sest käes on eluperiood, mil hakkad rohkem hindama oma elu ja seda, kas kõik ikka läks nii nagu noorena plaanisid.

“Su peas on selline pilt, mis ei peegelda seda, kuidas sa end seespidiselt tunned,” selgitab keskealistele naistele loodud Facebooki grupi TueNight looja Margit Detweiler. “Sa ei kanna järsku eestnööbitava kampsuniga komplekti, vaid oled jätkuvalt teksapükstes ja lahedates ketsides ning mõtled, mis juhtus?” Ja see, mis juhtus, on tema sõnul see, et oleme põlvkond põlvkonna haaval erinevaid elu verstaposte kaugemasse tulevikku lükanud. Keskmine abiellumise vanus tõuseb. Keskmine lapsevanemaks saamise vanus tõuseb. Paljud elavad veel 30ndateski koos oma vanematega. Me oleme lihtsalt saanud juurde aega, et oma unistusi täide viia.

“Arvatakse, et ajaks, mil keegi saab 40aastaseks, on tema jaoks kõik juba selge, kasvõi see, kuidas pesta nägu ja oma naha eest hoolitseda. Kuid aastake tagasi ma isegi ei pesnud oma nägu õhtuti,” tõdeb podcasti Forever 35 autor Kate Spencer. “Eeldada, et meil on kõik praeguseks selge, pole õige.”

Võimalik, et mõistad alles 35aastaselt, et oled mõndadeks saavutusteks liiga vana. Näiteks vaatad esimest korda Olümpiamänge ja mõistad, et professionaalset iluuisutajat sinust ilmselt enam ei saa. Samal ajal võid olla rase, aidata oma esimest last keemiatunni kodutöödega või alles otsustada, kas sa üldse tahad oma ellu lapsi. Sa võid olla oma teises abielus või alles luua oma elu esimese suhte. Sa võid elada oma vanematega või hooldada neid, sest nad on raskelt haiged. Sa võid olla ettevõtte tegevjuht, aga võimalik, et see ettevõte pole tegelikult veel midagi saavutanud. Su viljakamad aastad on läbi ja nahale on juba mõnda aega tekkinud esimesed sügavamad kortsukesed. Üks on selge: iga inimese jaoks on see periood natukene erinev. Miski pole päris selge ja see kõik on natukene veider, sest tunned, et oled sama uudishimulik nagu noorena, aga samal ajal juba piisavalt vana, et kõike teada.

Vaatamata sellele salajasele identiteedikriisile pead hommikul ikka üles ärkama ja püksid jalga sikutama, olenemata sellest, mis suuruses või lõikega need on. Sa pead sööma hommikust, kuigi mõned toidud on nüüd rohkem lubatud kui teised (kasvõi su seedimist silmas pidades). Sa pead tegema meigi, kuid mõtlema läbi, mis sulle sobib. Silmakreem? Jah, aga midagi vananemisvastast. Kehaseerum? Nüüd vist läheb sedagi vaja… “See, kuidas sa oma elu elad, sõltub täielikult sinust endast,” rõhutab samal ajal terapeut Rachel Sussman. “Inimestel on nii palju erinevaid arvamusi ja see on väsitav. Seetõttu pea meeles, et üht viisi selleks ei ole enam olemas ja mida rohkem sellest räägime, seda lihtsam on erinevaid eluetappe läbida ning tunned end vähem eksinuna, sest reeglid pole selgelt määratletud.”

Allikas: InStyle