Unsplash.com
Järgnevad tegevused viitavad, et tegemist ei ole pelgalt järjekordse tüliga…

Psühholoogilisele vägivallale on iseloomulikud järgmised käitumisviisid: ignoreerimine, valetamine, lugupidamatus, pidev kritiseerimine ja halvustamine, süüdistamine, alandamine, karjumine, sõimamine, ähvardamine füüsilise vägivallaga või oluliste esemete hävitamisega, hirmutamine, armukadedus, kontrolliv käitumine, jälitamine, laste kasutamine survevahendina.

Psühholoogiline vägivald võib edasi areneda füüsiliseks vägivallaks, milleks on näiteks lükkamine, näpistamine, juustest tirimine, hammustamine, raputamine, löömine, peksmine, torkehaavade tekitamine, lämmatamine (nt padjaga), kägistamine, põletamine, luku taha panemine või kinnihoidmine.

Seksuaalvägivald on igasugune sunnitud seksuaalvahekord või seksuaalvahekorda astumise katse ja muu seksuaalse iseloomuga tegu, ka soovimatud seksuaalse alatooniga märkused või lähenemiskatsed. Sunnitud vahekorrani võib seejuures viia vägivallatseja füüsiline või psühholoogiline surve või ähvardused.

Ameerika sotsioloog Michael Johnson on välja töötanud paarisuhtevägivalla tüpoloogilise käsitluse, mis tugineb sundiva kontrolli kasutamise ulatusele. Sundiv kontroll on igapäevases suhtluspraktikas kasutatav taktika partneri käitumise kontrollimiseks ja selle autoritaarseks suunamiseks endale soovitavas suunas partneris hirmutunde tekitamise abil. Johnsoni järgi võib paarisuhtes esineda nelja tüüpi vägivalda: paarisuhteterror, situatsiooniline paarisuhtevägivald, vägivaldne vastuhakk ja vastastikune vägivaldne kontroll, mis erinevad üksteisest selle poolest, mil määral kasutatakse sundivat kontrolli teise üle.

Paarisuhteterrorit iseloomustab vägivallatseja intensiivne sundiva kontrolli rakendamine. Vägivallatseja püüab domineerida ja kehtestada üldist kontrolli partneri käitumise ja elu üle, milleks kasutatakse erinevaid võimu ja kontrolli kehtestamise taktikaid, nagu vaimset, füüsilist ja seksuaalset vägivalda, materiaalsete ressursside piiramist, sotsiaalset isoleerimist või lastega manipuleerimist. Terrorile allutatud partner ei ole üldjuhul vägivaldne. Terrori rakendaja on valdavalt autoritaarne ja tugeva omanikutundega isik. Selline inimene on partneri vastu vaenulikult meelestatud ja väga armukade. Paarisuhte terrori osakaal kõigist lähisuhtevägivalla juhtumitest on umbes 10 protsenti.

Situatsiooniline paarisuhtevägivald on kõige levinum vägivallaliik paarisuhetes. See erineb paarisuhteterrorist, kuna siin kasutab vägivallatseja sundivat kontrolli väga harva. Situatsiooniline paarisuhtevägivald on ekspressiivne. Vägivald partnerite vahel võib vallanduda ootamatult, reaktsioonina emotsionaalse pingeseisundi või lahendamata konflikti korral. Vägivallaakti võivad esile kutsuda viha, frustratsioon, katse partneri tähelepanu püüda või teatud olukorda kontrollida (aga mitte kõiki partneri tegemisi). Seda tüüpi vägivald võib olla vastastikune ning see võib hõlmata nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Situatsioonilist paarisuhtevägivalda kogevad mehed ja naised võrdselt ning neid on kõigist lähisuhtevägivalla juhtumitest umbes 80 protsenti.

Vägivaldne vastuhakk on vastuhakkamine paarisuhteterroristile. Vastuhakkaja ei kasuta sundivat kontrolli, sest partneri kontrollimine ei ole vastuhakkaja eesmärk, pigem enesekaitse, põgenemine või kättemaks. Vägivaldsed vastuhakkajad on valdavalt naised. Vastupanu võib sisaldada rasket füüsilist vägivalda ning lõppeda tõsiste vigastustega või isegi vägivallatseja tapmisega.

Vastastikune vägivaldne kontroll on olukord, kus mõlemad partnerid kasutavad vägivalda, et saavutada kontroll teise poole üle. Sellises suhtes on mõlemad partnerid justkui paarisuhteterroristid. Nii vägivaldset vastuhakkamist kui ka vastastikust vägivaldset kontrolli esineb Johnsoni sõnul väga vähe.

Allikad: Eesti Naiste Varjupaikade Liit, justiitsministeerium, kriminaalpoliitika.ee/et/perevagivald/perevagivalla-teoreetilised-kasitlused

Oled vägivaldses lähisuhtes?

Teavita politseid, helistades 112.

Helista naiste tugikeskusesse numbril 1492. See on üleriigiline tasuta ööpäevaringselt avatud lühinumber füüsilist, vaimset, majanduslikku ja/või seksuaalset vägivalda kogenud naistele, kes tunnevad, et tahavad oma probleemist rääkida ja soovivad leida olukorrast väljapääsu.