Mida siis teha, et käsi säästa ja hoida? Seekordses postituses keskendume eeskätt nahaprobleemidele. Palusime head nõu ja lisateadmisi Confido kliiniku ravikosmeetika spetsialistilt Maria Hintserilt.

Praegu on eriolukord ja inimesed pööravadki kätehügieenile rohkem tähelepanu. Kas sellist suure alkoholisisaldusega toodet võiks kasutada tegelikult pidevalt, ka siis, kui eriolukord möödas? Missugustes olukordades soovitate inimestel kasutada alkoholiga nahapuhastusvahendeid?

Kätehügieen on tähtsaim viis bakteriaalsete haiguste ja viirushaiguste vältimiseks, käsi tuleb pesta iga päev ja kogu aeg – enne söömist, peale õuest tulekut, peale tualetis käimist ning samuti peale aevastamist/köhimist/nina nuuskamist jne.

Kui me käsi korrektselt ei pese, levitame mikroobe teistele inimestele kui ka pindadele, mis võivad nõrgenenud organismis põhjustada raskeid infektsioone. Nakkushaiguste vältimiseks on parem hoida käed puhtad.

• Missugused ikkagi võiksid olla konkreetselt need olukorrad, kus sellist alkoholiga puhastustoodet kasutada? Mida peaks jälgima selliste toodete valikul?

Alkoholisisaldusega nahapuhastusvahend võiks võimalusel alati käepärast olla, kui kätepesu pole võimalik, et oleks võimalus käed desinfitseerida. Alkoholisisaldus massiühiku kohta peab olema tootel vähemalt 60–70%, väiksema sisalduse korral on tegu lihtsalt puhastustootega. Alkoholivabad desinfitseerimisvahendid ei puhasta piisavalt korralikult ning sobivad pigem haavade või limaskestade lühiajaliseks antiseptikaks.

• Mida peaksid silmas pidama inimesed, kellel on tundlik nahk? Aga need, kellel on esinenud mõni nahahaigus?

Tundlikuma nahaga inimesed peaksid samamoodi kätehügieenile tähelepanu pöörama kuid jälgima tähelepanelikumalt toodete sisaldust. Tänapäeval on olemas desinfitseerivaid aineid ja kreeme ka väga tundlikule nahale.

Toon näiteks kätel oleva ekseemi. Käsi tuleks pesta leigema veega ning õrna puhastusvahendiga, mis ei sisalda värv – ja lõhnaineid ning sisaldab vähesel määral konservante. Peale kätepesu tuleb käed koheselt korralikult kuivatada ja erilist tähelepanu tuleks pöörata sõrme vahedele. Kreemina on soovitatav kasutada baaskreemi, mis ei sisalda lõhna – ja värviaineid.

Kreemidest – kas see on müüt, et kreemide liigne kasutamine võib põhjustada naha laiskust? Eriti oleme kuulnud rääkivat nii vanemat generatsiooni: „Mina ei kreemita, sest nahk läheb laisaks!“

Kuiva ja tundlikku nahka ärritavad kergesti mitmed keskkonnategurid, näiteks sage pesemine, temperatuurikõikumine ja ilmastikuolud. Nii muutub tundlik nahk veelgi kaitsetumaks. Kätekreem aitab vähendada niiskuskadu ning loob sellele kaitsekihi ehk kaitseb nahka ärrituste eest.

Naha toit on kreem

Loomulikult ei tohiks toimuda üle kreemitamist ning hea oleks nahka samuti koorida, et eemaldada sarvestunud kiht ning kreemi toimeained saaksid imenduda sügavamale naha kihtidesse.

Aitäh, Maria, et leidsid töö kõrvalt aega aidata!

Alljärgnevalt veel mõned küsimused, mis on laekunud nädala jooksul BonMerité postkasti. Muuhulgas selgub, missugused on meie 3 nõuannet, kuidas kätele niisutavat toodet valida.

• Miks alkoholi nahale kandmine nahka kuivatab?

Tundub, et alkoholitoote nahale määrimine on värskendav ja jahutav, aga tegelikult tähendab selle liiga sage kasutamine naha lõhkumist.

Nahal endal on oma loomulik niiskus, rasu ja kergelt happeline pH-tasakaal (keskmiselt 5,5).

Pesugeelides, ükskõik kui looduslikes, on pesuaine funktsioon ikkagi nahapinnalt mustust eemaldada. Selle protsessi juures kaob aga ka naha enda loomulik rasu. Nahk kipub seda rohkem kuivama, mida tihedam on olnud pesemine või desotamine.

Veel üks saladus! Kes mäletab keemiatunnist, mis on pH? Happeline versus aluseline? Naha loomulik pH on kergelt happeline. Veel ja puhtal alkoholil aga aluseline (vesi on 6-8, alkohol 7-9). Liigne pesemine ja alkoholiga töötlemine lõhub ka naha kergelt happelist pHd. See on üks põhjus, miks nahk kuivab.

Puhta denatureeritud alkoholi pH-mõõtmine BonMerité laboris

Miks on kuiv nahk siis üldse halb?

Tõsi, kuiv nahk näeb lihtsalt halb välja. See esteetiline nüanss on aga jäämäe tipp. Kui naha pealmine kiht muutub väga kuivaks ja hapraks, tekivad sellesse pisikesed lõhed. Need mikrohaavakesed on suurepäraseks sisenemisportaaliks igasugustele tillukestele pahalastele ja võivad soodustada (naha)haiguste teket. Loomulik vastupanuvõime saab kannatada ja tulemuseks võivad olla erinevad nahahaigused, näiteks ka allergiate ja kontaktdermatiidi ägenemine.

Kokkuvõtvalt - kellel on kalduvus dermatiidile, psoriaasile, siis need seisundid tavaliselt ka ägenevad, kui nahk on kuiv ja niisutamata.

Kuidas kasutada alkoholiga tooteid ja vett-seepi selliselt, et nahka ei kahjustaks?

1. Lahendus on kasutada alkoholitoodet puhastamiseks ikkagi ainult olukordades, kus see on põhjendatud – kui ei ole vett ja seepi, aga on katsutud võõraid pindu (näiteks poes või pakiautomaadi juures).

2. Vett ja seepi kasutades võiks tähelepanu pöörata toote koostisele ja pH-le. Tasub lugeda, mis pesuainet on kasutatud - näiteks sulfaatide puhul (pakendil: sodium lauryl sulfate või sodium laureth sulfate) on kasutajad kurtnud, et need kuivatavad ja ärritavad nahka teistest pesuainetest rohkem. Kusjuures, valdav enamus kosmeetikatootjaid ja masstööstust kasutab oma toodetes just sulfaate, sest need on formuleerimisel lihtsalt odavad, hästi kättesaadavad ja stabiilsed.

Lisaks siis pH: tasub jälgida, kas sõelale jäänud toote pH on tasakaalustatud ja nahasõbralik. Mõned seebid võivad olla liiga kõrge pH-ga. Kui toote pakendile pHd märgitud ei ole (etiketile märkimine ei ole kohustuslik), siis võib toote pH-d küsida ka otse tootjalt või maaletoojalt. Enamasti kõik korralikud tooted on ka tasakaalustatud pH-ga. Kodus on isetehtud toote pH-d keeruline mõõta, laboris kasutatakse selleks spetsiaalseid aparaate, mida regulaarselt kalibreeritakse.

3. Kaval on kindlasti investeerida ka korralikku (käte)kreemi, mida olenevalt vajadusest mitu korda päevas nahale määrida. Korralik ei tähenda kallist brändi, aga nutikas oleks taas süveneda koostisesse, sest korralik kätekreem sisaldab ühelt poolt:

niiskust siduvaid aineid ja (näiteks glütseriin, uurea, peenemate toodete puhul hüaluroonhape), mikrohaavade paranemist soodustavaid aineid (näiteks allantoiin või pantenool)

õlisid-rasvasid: Looduslikud kreemid sisaldavad taimseid rasvasid-õlisid. Keemiaks seevastu peetakse kreeme, mis sisaldavad nafta derivaate ehk mineraalõli, parafiini, vaseliini jne. Looduskosmeetika pooldajad usuvad, et kuna meie nahk on elus, siis tasub sellele määrida „elus“ loodust. Taimsetes õlides (nagu oliivi- mandliõli jne) sisalduvad meie nahale omased ja loomulikud rasvhapped või siis sellised rasvhapped, mida inimese nahk ei sisalda, aga oleks vaja (näiteks omega-tüüpi rasvhapped).

Taimsed õlid toidavad nahka täpselt sellega, mis nahas endas puudu on.

Kokkuvõtvalt – kõige parem on viiruse tippleviku ajal võimaluse korral lihtsalt rohkem kodus püsida – siis on ka muret võõraste pisikutega vähem 😊

Autorist:
32-aastase Merit Võigemasti esimesed ametid olid: ajakirjanik, teletöötaja, pressiesindaja, turundaja. Täna on Merit kolmekordne ema ja elab Raplas. Pere loomise vahepeal sündis ka nn neljas laps – kosmeetikabränd „BonMerité“, mida võiks tõlgendada ka kui „head väärtust“. Merit tunneb, et on hingelt teadlane ja kosmeetika loomisel naudibki kõige enam uurimistööd ja igal sammul „miks?“-küsimusi. Kosmeetikamaailmas on BonMerité Meriti sõnul siiski veel väikelaps, sest Raplamaal Valtu külas Triibumaja-nimelises hoones on kreeme toodetud vaid 3 ja pool aastat. Pikk tee on veel käia.