Hügieen on endiselt oluline, eriti suvistel väljasõitudel. Alkoholisisaldusega kätetoode on suvel suurepärane abivahend, et nahka puhtana hoida. Teisalt kuivatavad alkoholiga tooted nahka.

Meie kevadine väljakutse oli niisiis genereerida see kõige sobivam toode – et ühelt poolt käed saaksid puhtaks, aga teiselt poolt nahk oleks siiski hiljem ka pehme ja niisutatud.

Niisutatud käed teevad tuju rõõmsaks

Puhastustusefekti annab meie vee-ja-seebita puhastustootesse alkohol, mille leidmine oli eriolukorras mõistetavalt üpriski keeruline, sest desinfektsioonivahendite tootmised olid/on oma tootmisvõimsuse ülemisel piiril. Siiski, leidsime viimasel hetkel sobiva tarnija ja sobiva alkoholi (igasugust alkoholi kosmeetikatootesse panna ei tohi, see peab olema sobiva koostisega ehk vastama nõuetele ehk omama sobivat sertifikaati).

Järgmine väljakutse on leida tootesse nii efektiivselt niisutavad ained kui vähegi võimalik. Kuna meie retsepti puhul on alkoholi lõppsisaldus 69,7%, siis ei jää just palju ruumi muule.

Ääremärkusena: kosmeetikatootes on alkoholi lubatud kasutada kuni 70%, sealt edasi klassifitseerub toode juba biotsiidiks ehk selle eesmärk on hoopis teine.

Sõelale jäid need kolm imelist komponenti:

  • Hüaluroonhape – maksimaalselt niiskust nahka. See on maagiline komponent, väga hinnaline, aga ka üliefektiivne koostisaine, mis seob vett maksimaalselt nahka. Hüaluroonhapet sisaldab tegelikult ka meie enda nahk. Mida vanemaks jääme, seda vähemaks jääb loomulikult nahas leiduvat hüaluroonhapet ja seepärast teda kosmeetikas nii palavalt armastataksegi – et korvata seda, mida meie keha enam ise ei tee. Hüaluroonhappe kasutamine muidugi ei tee kedagi jäädavalt nooremaks, aga selle tulemusel on nahk tõepoolest niisutatum.
  • Põldosjaekstrakt – tugevam nahk. Tuntud ja levinud ravimtaim, üks rikkamaid looduslikke ränihappe allikaid. Räni on mineraal, mis aitab kaasa elastsemale ja tugevamale nahale, suurendab vastupanuvõimet keskkonnakahjustustele. Piltlikult öeldes – ehitab nahale turvist, kaitserüüd. Põldosi meeldib meile ka seepärast, et see on puha kodumaine väeallikas.

Põldosi on tuntud ja armastatud väetaim, millest valmistatud ekstrakti tarvitatakse nii sees- kui välispidiselt
Põldosi on tuntud ja armastatud väetaim, millest valmistatud ekstrakti tarvitatakse nii sees- kui välispidiselt
  • Pantenool – loob nahale niiskust hoidva ja kaitsva kihi. Pantenool ehk B5-vitamiin loob nahale kaitsva kihi, mis laseb sel kiiremini paraneda ja efektiivsemalt sinna tõmmatud niiskust säilitada. Stimuleerib marrasnaha uuenemist, seeläbi paranevad pisikesed haavakesed kiiremini.

Hüaluroonhape ja pantenool on mõlemad sarnase välimusega, aga annavad tootele sootuks erinevad omadused

Toote baas on nüüd paigas, aga täiuslikkusest lahutab veel lõhn. Hetkel on lõhn pigem – alkoholine... Võiks ju olla, et lõhn oleks selline, et kohe tahaks oma toodet kasutada.

Hoiatus! Järgneb pikem lõhnateemaline monoloog.

Nimelt lõhnateema on minu jaoks isiklikult üks sütitavamaid teemasid ja kes mind tunneb, siis siinkohal ma kahjuks võingi jääma lobisema. Proovin seekord siis lühemalt.

Esmalt väike eelsoojendus - käsi püsti, kellel on esinenud nahaallergiat? Imelikku löövet-kihelust-laike, mis mingi hetk taanduvad? Asi on nii, et mida aeg edasi, seda rohkem kliente räägivad, et nahk on reageerib millelegi üle, on laigukesed, nahalõhed ja üleüldse talumatu olukord.

Nahahaigused, ka kontaktdermatiit, ei pruugi olla kaasa sündinud, vaid võivad elu jooksul tekkida ja siis jälle kaduda. Minul on nii juhtunud. Täna seostatakse nahaprobleeme ka keemiatööstuse lõhnaainete massilise ületarbimisega. On olnud pikalt moes, et kõik lõhnab – pesupulber, parfüüm, šampoon, kreem, auto lõhnakuusk. Lõhnu on palju ja igal pool ja ise justkui enam ei tunnegi seda pilve enda ümber.

Keemiatööstus, sealhulgas kosmeetikatööstus kasutab tavaliselt lõhna andmisel erinevaid kemikaale. Selle all mõtlen aineid, mis on loodud laboris. Laboris loodud sünteetiliste kemikaalide ajalugu on üürike – võrreldes looduslike õlidega. Oleme justkui kõik katsejänesteks, mis nende kasutamine kaasa toob.

Mida on täheldatud, on seda, et parfüümide ületarbimine võib põhjustada allergiaid (nahaallergiaid), hormonaalseid häireid, peavalu jne. Šampooni ja kreemi koostisainete nimekirjas neid kemikaale eraldi koostisainetena välja ei tooda, vaid need leiab sõnade „perfume“ või „fragrance“ alt. Enamasti mõeldakse nende sõnade all sünteetiliselt laboris loodud ainete segu, mille eesmärk on ühelt poolt

  • Hästi stabiilne lõhn ehk et lõhnaks hästi kaua ja põhjalikult – pesupulbrilõhn ikka mitu päeva ja parfüüm ka nii kaua kui võimalik.
  • Põnev lõhn – näiteks ookeanivärskuse lõhn või maikellukese lõhn või banaanilõhn.
  • Hind oleks pigem odav.


Piltlikult öeldes – võetakse keemilist ainet purgist nr 1, keemilist ainet purgist nr 2, natuke veel miskit purgist nr 3 ja ongi – midagi, mis meenutab banaane! Sellele segule pannakse nimi: banaanilõhn. Kosmeetikatootele pannakse ka päris tihti seepärast nimeks – banaanišampoon. Päris banaanidega pole mikstuuril muidugi midagi ühist. Looduslikest banaanidest ei ole võimalik teha nii stabiilset ja kauapüsivat lõhna. Ei saa ka sirelilõhna, maikellukeselõhna, ookeanilõhna (üllatus!).

Kokkuvõtvalt: nagu ikka, hullumeelselt lõhnavas maailmas on oma kõrvalmõjud, mida esmapilgul ei seosta parfüümide ületarbimisega. Ühelt poolt mõjub liiga suur annus (keemilisi) lõhnu närvisüsteemile pidevalt sisse hingates ehk lõhnapilves elades (peavalud, iiveldushood, halb enesetunne), teisalt nahale (allergiad, kontaktdermatiit, psoriaasi ägenemine). Kui lõhnaaineid on palju ja pidevalt, võib tekkida organismil ja nahal küllastumus ja siis vallandubki allergia.

Allergioloog ei saa alati anda detailset kinnitust, millele allergiline ollakse. Allergiatestid võivad näidata allergiat kassikarvadele, apelsinidele, pähklitele, aga mis puutub keemiasse, siis on võimatu tuvastada, missugune konkreetne kemikaal allergia põhjustas – kas banaanišampoon või ookeanilõhnaline pesupulber või kõik kokku. Seetõttu jääb tihti allergia põhjus välja selgitamata, kuni vähendatakse kõige lõhnava osakaalu igapäevaelus.

Üks keemiliselt toodetud mikstuur ookeanilõhnalist parfüümi võib sisaldada võrratult palju rohkem allergeene kui sama kogus looduslikku apelsiniõli.

Aga tagasi meie laborisse: kuna kõrge alkoholisisaldus nagunii on nahale katsumus, siis meie valisime tootesse lõhna andma looduslikud õlid – need aitavad peita alkoholilõhna, paitavad nina ja närvisüsteemi. Eeterlikel õlidel on täheldatud tõepoolest seda, et nad mõjutavad närvisüsteemi ja seeläbi meie meeleolu.

Suvel tasub vältida tsitruseliste õlisid, sest kui kosmeetikatoote kasutamise järel otse päikese kätte minna, võivad need UV-kiirgust võimendada ja põletusohtu suurendada.

Apelsiniõli on väga meeldiva lõhnaga, aga suvel enne päikesevanni kasutades võib võimendada UV-kiirgust

Seetõttu valisime suvise segu: värskendavad piparmündiõli, eukalüptiõli ja mõnusalt särtsakas sidrunhein.

Esimene partii on kokku segatud, käed tunduvad mõnusad ja siidised ning pärast jääb päris mõnus lõhn... Äkki peletab sääski ka, sest need pidavat sidrunheina lõhna jälestama?

Järgmise sammuna anname meie tootearenduse laborile üle toote kokkuvormistamiseks ja hakkame mõtlema välja, missugune võiks välja näha selle pudelikese disain, kuhu me oma uut toodet villima hakkame.

Lõpp paistab ja esimesed proovipartiid saavad pudelisse villitud

Järgmisel korral:

  • Meie uus kätepuhastusvahend on saanud näo!
  • Leiame esimesed julged testimiseks.

Loo autor laboriaurudes

Autorist:
32-aastase Merit Võigemasti esimesed ametid olid: ajakirjanik, teletöötaja, pressiesindaja, turundaja. Täna on Merit kolmekordne ema ja elab Raplas. Pere loomise vahepeal sündis ka nn neljas laps – kosmeetikabränd „BonMerité“, mida võiks tõlgendada ka kui „head väärtust“. Merit tunneb, et on hingelt teadlane ja kosmeetika loomisel naudibki kõige enam uurimistööd ja igal sammul „miks?“-küsimusi. Kosmeetikamaailmas on BonMerité Meriti sõnul siiski veel väikelaps, sest Raplamaal Valtu külas Triibumaja-nimelises hoones on kreeme toodetud vaid 3 ja pool aastat. Pikk tee on veel käia.