Eesti juuksurid pääsesid maineka rahvusvahelise juuksurite konkursi finaali: need on nagu olümpiamängud!
Kokku osaleb tänavusel võistlusel umbes 1700 juuksurit enam kui 30st riigist ning võistluse eelvoorud toimuvad igas riigis eraldi, kus kolmes kategoorias selgub 5 parimat. Kategooriateks on new talent (uus talent ehk juuksur, kes on töötanud alla 5 aasta toim.), partner (juuksur, kes on ka koolitaja toim.) ning creative (juuksur, kellel on tööstaaži üle 5 aasta toim.). Helen võistleb tänavu partner ning Natallia creative kategoorias. Pingeline võistlus algas tegelikult juba kevadel, mil kukkus tähtaeg võistlustööde esitamiseks ning 15 edukamat välja kuulutati. Seejärel saadeti võistlustööd Saksamaale täiesti uute kohtunike ette, kes selgitasid välja iga kategooria võitjad, kes lähevadki nüüd lõppvõistlusele oma riiki esindama.
“Mäletan selgesti, kuidas ma juba 2006. aastal Colorzoomist esimest korda kuuldes otsustasin, et ka mina tahan seal osaleda. Nüüdseks olen juba 7. korda finaalis,” meenutab Helen Anne & Stiilile. “Sellel võistlusel on äärmiselt oluline trendi tundmine, värvitehnikate kasutamine ja millegi täiesti uue loomine. Kui värvid ja lõikus on tehtud, tuleb paika panna meik ja stilistika. Fotograaf peab saama moeka ja meeldejääva pildi, kus kogu rõhk on soengul, kuid mida toetavad oluliselt ka muud elemendid, et moodustuks terviklik look,” räägib ta. Heleni sõnul on äärmiselt oluline leida ka julge, fotogeeniline ja kannatlik modell. “Modell ei tohi isegi pika, raske ja väsitava paigal istumise järel sära silmist kaotada. Lõppvõistlusel pead särama ka pärast kümnetunnist päeva, mil äratus on kell 4 hommikul. Ja nii mitu päeva järjest!” Lahutamatu tandemina on Helen koos Lepatriinuga esindanud Eestit juba mitmel korral ning koos oldi viimati võidukad mullu Torontos peetud lõppvõistlusel.
Küsimuse peale, mida kõike peavad ühe juuksemodelli kiharad selles võistlustules taluma, naerab Helen, et ega see elu kerge pole, kuid midagi katastroofilist samuti juhtumas pole. “Alguses harjutatakse erinevaid värve, tehnikaid, kiirust ja puhtust ikka nuku peal! Päris juustel pean harjutama ainult föönisoengut. Kusjuures, lõppvõistlusel võin ma olla oma modelli juba varasemalt ära blondeeritud, kuna see võtaks lihtsalt kogu tööprotsessi arvestades võistluspäeval ebaproportsionaalselt palju aega. Muu tuleb aga kohapeal sooritada ning fotona esitatud võistlustöö võimalikult täpselt reaalajas taasluua,” selgitab Helen ning lisab, et osalejatel on aega ainult 3 tundi oma teose värvimiseks, kuivatamiseks ja viimistlemiseks. “Lisaks tuleb võistlustöö ja juuksevärvi retseptid joonistada paberile ning selgitada hindajatele oma tehnikaid ning eesmärki. Kui aeg kukub, presenteeritakse modell kohtunikele, kes on ka terve tööprotsessi vältel hinnanud iga liigutust. Näiteks kui värv või salgupaber kukub maha, oled sa nende silmis teeninud lohakusega miinuspunkte.”
Pole sugugi imekspandav, et isegi kõige kindlama käega juuksuritel võib tähtsal päeval käsi värisema hakata, kuna pinge on suur. Päev algab Heleni ja Triinu jaoks juba varavalges, mil modellile tehakse jumestus. Lõpptulemuse tarvis on vaja hoolitseda ka selle eest, et stilisti kaasa pandud rõivad oleks laitmatus korras. “Minu jaoks on need nagu olümpiamängud!” selgitab Helen ning rõhutab, et kuna Colorzoomile on kokku sõitnud võistlejad tervest maailmast, on tegu tõelise eneseületuse, kuid ka suurepärase suhtlusvõrgustiku loomise kohana. “Osa võtan ma sellepärast, et see annab mulle võimaluse töötada parimate moespetsialistidega, iga võistlus arendab edasi ka fotograafias ja kunstis. Lisaks ajan ma otseloomulikult taga peaauhinda — see, kes võidab, saab töötada koos maailma parimatega ning luua uut juuksemoodi. Mulle on samas väga oluline ka see, et töötan koos päris oma tiimiga — Eestis on tohutult palju andekaid inimesi ja ma soovin neid maailmale näidata,” on ta elevil.
Tänavuse Colorzoomi teema on popkultuur ja graafiline minimalism, mille raames on eriline rõhk julgetel värvidel, teravatel kontuuridel ning tugevatel kontrastidel — tuleb luua visuaalne efekt, mille kohaselt värvid jõuliselt esile kerkiks. Loomulikult tuleb seejuures säilitada endale omane unikaalne käekiri. Kuigi karmid kohtunikud teevad oma otsuse üldsuse arvamusest sõltumata, on Colorzoomil olemas ka kategooria, kus on võimalik pälvida rahva tunnustust, mis tähendab, et omadele saab kaasa elada, andes lemmikule hääl siin! Igas kategoorias saab anda iga päev ühe hääle ning hääletus läheb lukku 15. septembril ehk juba sel pühapäeval!
Tänavusi Colorzoomi inspiratsioonitöid, millest võistlejad pidid juhinduma, näed videost:
Tiimiliikmed kommenteerivad:
Lepatriinu
“Minu jaoks on mega lahe olla osa ülemaailmsest võistlusest ja seda juba mitmendat aastat. Praeguseks on endalgi mitmeid tutvusi loodud ja olen väga elevil kõiki jälle näha ja kogeda kõige esimesena, mida toovad endaga kaasa tuleva aasta trendid. See on ääretult inspireeriv! Ja no muidugi — reisida saab! Ja seda kõike veel koos Heleniga, kes on üks mu lemmikumaid inimesi sel maamunal.”
Jumestuskunstnik Gerda Miller
“Jumestuse arutame tavaliselt läbi enne pildistamist, kuid tihti ei pruugi lõpptulemus algse ideega kokku langeda, kuna nii stilisti kui fotograafi nägemus hakkavad samuti oma elu elama. Minu jaoks on meik ikkagi osa kunsti vormist, kõik oleneb tegijast: milline on tema käekiri ning visoon, mis loob lõpptulemuse? Olgu see siis julge ja orignaalne või pigem klassikaline. Kindlasti on väga oluline uute potentsiaalsete koostöösuhete loomise võimalus. Kui võistlustöö foto on tervikuna pilkupüüdev, tekib koheselt huvi terve tiimi vastu.”
Fotograaf Sandra Palm
“Võistlustööd esindaval fotol on kahtlemata tähelepanu keskpunktis juuksed. Need peavad jääma teravad, iga karv paigas, värvid õiged. Selleks tuleb kasutada teistmoodi valgusskeemi kui näiteks tavalise ilukaadri puhul. Ent juustega sama tähtis on kindlasti emotsioon. Ehkki tegu on juuksefotoga, näeb vaataja paratamatult alati modelli pilku esimesena, inimesed lihtsalt on loodud silma vaatama. Pilgus peab olema sisu, see miski. Ja justnimelt see on modellile pika tööpäeva puhul suur väljakutse. Seetõttu püüan modelli tunnetada ja hoida teda “ärkvel”, võimalikult täpselt juhendada. Fotograafi vastutus on märgata kõike — erroreid modelli emotsioonis, meigis, soengus, riietes. Samuti märgata ka õnnestumisi ja nende najalt protsessi edasi juhtida.
Ühte pilti tegime pool päeva. Kõik muu võib paigas olla, aga kui modelli pilk pole terav, siis pilti kahjuks kasutada ei saa. Seetõttu eeldabki selline projekt kogu meeskonnalt ühist hingamist ja kannatlikkust. Nikerdamist on palju ja mingil hetkel võib tunduda, et õige kaader ei saabugi kunagi, alati on midagi paigast ära kas soengu, pilgu või rõivaste juures. Ühe foto kätte saamiseks peab tegema umbes 400 pilti. Samuti on väga suur roll järeltöötlusel, kuna kaamerast tuleb siiski toorfail, mis alles hakkab saama hädavajalikku viimistlust."
