Euroopa Liit on andnud Eesti viinale kvaliteedimärgi

Eesti päritolu Estonian vodkale omistati Euroopa Liidu poolt sel kevadel esimese Eesti tootena kaitstud geograafiline tähis (KGT), mis väärtustab konkreetse geograafilise piirkonna eriliste omadustega tooteid. Maheda maitsega Estonian vodka tootmisel on kasutatud kas Eestis kasvatatud rukkist, nisust või kartulist valmistatud etüülalkoholi ning Eesti päritolu vett. Lisaks Euroopa Liidu poolt antud kvaliteedimärgile iseloomustab Eesti viina aga veelgi põnevaid fakte.

Eesti viina piiritus on maailma kangeim

1997. aastal anti Eestile Guinnessi rekord kui kõige kangema piirituse tootjale maailmas. Rekord pärineb kahe maailmasõja vahelisest ajast, ajavahemikust 1918-1939, kui Eesti müüs iseseisva riigina Rakvere tehases toodetud kartulipiiritust, mille alkoholisisalduseks mõõdeti 98%vol. Viina tootmine algas Eestis rohkem kui 500 aastat tagasi.

Vesi määrab viina kvaliteedi ja puhta maitse

Öeldakse, et viina kvaliteet sõltub suuresti selle tootmisel kasutatud veest, mis võiks asjatundjate sõnul jääda võimalikult puutumata. Naturaalne ja pehme Eesti joogivesi, mida kasutatakse Estonian vodka tegemisel annab joogile looduslikult puhta maitse. Destilleeritud vett Estonian vodka valmistamisel kasutada ei tohi.

Estonian vodkal on toorainest tulenev aroom ja maitsenüanss

Viina maitse iseloomu määrab peaasjalikult kasutatud tooraine. Eestis valmistatakse viina ainult siin kasvavast rukkist, nisust või kartulist. Näiteks rukis toorainena annab joogile pikantsust ja vürtsi ning nisu pehmust ja puuviljalisust. Piirituse toorainena tuleb rukist ja nisu kasutada täisterajahvatuses, s.t. teravilja ei tohi eelnevalt koorida, poleerida ega muul viisil töödelda.

Viinakuu ei viita eestlaste alkoholilembusele

Oktoobril on Eesti rahvakalendris mitu nime. Lisaks hingekuule ja kooljakuule tuntakse oktoobrit ka viinakuuna, mis ei tulene pimedast ajast tingitud eestlaste alkoholilembusest, vaid maarahva töödekalendrist. Pärast sügiseste põllutööde lõppu alustasid talupojad tööd mõisa viinaköökides. Viina põletamine ei nõudnud talupoegadelt mitte ainult teadmisi ja pidevat tähelepanu, vaid oli ka füüsiliselt raske töö. Viinapõletajate töökohustuste hulka kuulusid muuhulgas linnaste valmistamine, jahu tegemine, küttepuude ja vee tassimine.
Loomulikult tuli ka viina degusteerida, et määrata viina kvaliteet.

NB! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada Teie tervist!

Selle edenduskampaania sisu esindab ainult autori vaateid, kes vastutab sisu eest ainsa isikuna. Euroopa Komisjon ning Tarbija-, Tervise-, Põllumajandus- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (CHAFEA) ei vastuta kampaaniateabe mis tahes kasutamise korral.