Helen Adamson Erakogu
Lauljanna Helen Adamson andis välja uue sensuaalse ja positiivse sõnumiga singli, mille viis ja sõnad valmisid juba kolm aastat tagasi, kuid mille avaldamiseks ta tollal valmis polnud. Uurisime, mis on Heleni viimaste aastate kõige olulisemad õppetunnid olnud.

“Ma olen tõesti olnud muusikamaastikult pisut eemal ja pole uut muusikat pikalt avaldanud. Laulmisega olen siiski kogu aeg tegelenud ja erinevatel üritustel esinenud," sõnab Helen, kelle fookus on suuremas osas olnud teistel projektidel.

Kuigi koos produtsent ULA-ga valminud uue singli "Veel" sõnad ja viis said valmis juba kolm aastat tagasi, jäi protsess tollal katki. “Ju siis pidin inimesena kasvama ja küpsema, et seda lugu avaldada. Olen viimaste aastatega teinud läbi nii suure arengu, et seda inimest, kes ma lugu kirjutades olin, tegelikult enam ei eksisteeri, kuid lugu on endiselt minu jaoks minu kirjutatud lugudest parim. Paistab, et kirjutasingi loo tuleviku endale, sellele inimesele, kes ma nüüd olen,” räägib laulja.

Kui varem avaldas ta muusikat peamiselt selleks, et pälvida inimestelt heakskiitu ja tunnustust ning muusika ise jäi tahaplaanile, siis praegu on Heleni fookus liikunud väljast sisse ja ta kirjutab muusikat iseendale. “Kui lugu mind tõeliselt kõnetab, tunnengi et tahan seda maailmaga jagada, sest olen oma kasvus jõudnud punkti, kus mul on midagi öelda,” räägib Helen ning tunnistab, et seesama äratundmine tekkis tal ka äsjaavaldatud singliga.

Erakogu

Helen tõdeb, et kuigi ta on tõesti väga palju viimaste aastate jooksul iseenda ja inimeseks olemise kohta õppinud, siis ehk üks olulisemaid asju on oma perekonna mustritest aru saamine. "Isegi, kui me mõtleme, et saame üksi hakkama, siis oleme siiski osa süsteemist ehk oma perekonnast, kust tulevad kaasa teatud mustrid ning kui neid ei teadvusta, võib oma päritolust ja sellest, mis on perekonnas toimivad kirjutamata seadused mitte teadlik olemine tuua ellu väga palju segadust," ütleb lauljanna.

Tavatu pole ka tunne justkui puuduksid sul juured ja igasugused pisikesed lüüasaamised kõigutavad palju enam, kui nad seda tegema peaksid. "Vähemalt minul oli meeletult seda tunnet, et minuga elu justkui juhtus ja asjad juhtusid, kuid ma polnud ise juhtpositsioonil. Minule andis töö perekonnaga, lisaks meeletule hulgale individuaalsele tööle endaga, täiesti teistsuguse elukvaliteedi," räägib Helen.

Kindlasti ei tohi ka unustada elu usaldamast. "Olgu, mis on, aga kui praegu nii on, siis järelikult on see just praegusel hetkel minu jaoks parim. Kui mul on väga valus, siis pean seda endale kogu aeg meelde tuletama, et ma usaldan elu," ütleb naine.

Erakogu

Kui uurida Helenilt, kuidas ta soovitab enesearengu teekonnaga algust teha, julgustab naine terapeutide poole pöörduma. "Mina olen väga teraapia pooldaja ning kui keegi tunneb, et tal on raske, elus on palju rahulolematust ja segadust, siis soovitan väga proovida teraapiat ja kindlasti seni, kuni on leitud hea terapeut, sest mina olen elu jooksul käinud vist lausa kuue erineva terapeudi juures, kellest kaks viimast on mind meeletult aidanud."

Inimestele, kes teraapia usku pole, soovitab Helen lugeda raamatuid. "Minu elu muutvad raamatud on olnud Harville Hendrix "Teekond soovitud armastuseni" ning kõik Michael Newtoni ja Sanaya Romani raamatud," soovitab ta.

"Raamatud on hea võimalus avardada oma mõttemaailma, laiendada seda pilti, kuidas meie maailma näeme, kellegi teise abil, kes näeb maailma teisiti, sest nii palju nagu on erinevaid inimesi, on ka erinevaid reaalsusi. Minu jaoks annavad raamatud mingil määral teistsuguse reaalsuse tajumise võimaluse," tõdeb naine.