Singapuris sündinud Vanessa Mae sai juba õige noorena külge sildi “Teismeline Paganini”, kes võlus masse Mozartit ja Mendelssohni esitades. Nelja-aastaselt pärast vanemate lahutust Inglismaale koos ema ja kasuisaga kolinud Vanessa kasvas üles Londonis, kus ema jõudsa käe all arenes ka tema muusikukarjäär. Juba kolmeaastaselt klaverimängu ja viieaastaselt viiuliga alustanud tüdruk andis oma debüütkontserdi 1988. aastal, mil ta oli kõigest kümneaastane. Nõnda noorest peast algaski tema muusikaline edukäik, mis aastatega vaid hoogu juurde sai. Guinnessi rekordite raamatu järgi oli ta 13aastasena noorim sooloviiuldaja, kes salvestanud nii Beethoveni kui ka Tšaikovski viiulikontserte. 2006. aastal oli ta rikkaim alla 30aastane meelelahutaja Inglismaal.

Muusika asemel sport
Viimastel aastatel on Vanessa elus olnud sport sama tähtsal kohal kui muusika. Käimasolevatel Šotsi olümpiamängudel esindab ta Tai kuningriiki slaalomis. Lavanime Vanessa Mae asemel astub võistlustulle Vanessa Vanakorn – see perekonnanimi viitab tema bioloogilisele isale. Naise pärisnimi ongi tegelikult Vanessa-Mae Vanakorn Nicholson, Nicholsoni nime sai Vanessa kasuisalt, kes tüdruku ametlikult adopteeris.
Suusatamine pole naise jaoks siiski midagi uut, Vanessa on sellega tegelenud juba neljandast eluaastast saati ehk sama kaua nagu muusikaga. Enda sõnul on ta unistanud suusatajakarjäärist juba 14. eluaastast saati, sama kaua on elanud ka unistus osaleda olümpiamängudel.
2009. aastal kolis ta treenimise eesmärgil Šveitsi ja alustas võistlemisega 2010. aastal, sest võistlustel peab sportlane end tõestama isegi siis, kui ta esindab riiki, kus talispordi traditsioonid ja konkurents puuduvad. Taid esindab naine Šotsis oma isa päritolu tõttu – Tai kodakondsuse võttis ta endale 2011. aastal. Tegelikult soovis Vanessa Tai eest võistelda ka juba 2002. aasta Salt Lake City mängudel, kuid toona osutus takistuseks Tai võimude soov, et Vanessa loobuks oma Briti kodakondsusest.

Riigis, kus lund ei tunta, on Vanessa alles teine taliolümpialane. Tai delegatsioon koosnebki Šotsis vaid kahest suusatajast, Vanessale anti au olla delegatsiooni juht. “Tahtsin esindada Taid, sest seda osa endast – et olen tailane – pole ma kunagi väärtustanud.”
Kuigi tema osaluse üle on palju ka kriitikat tehtud, sest tippkonkurentsi Vanessal asja ei ole, on ta suutnud täita vajalikud miinimumkriteeriumid, mida mäesuusatamises olümpial nõutakse. Nii on ta osa võtnud vähemalt viiest rahvusvaheliselt tunnustatud võistlusest, mis on vajalikud olümpiale jõudmiseks. Lisaks ütlevad olümpiamängude reeglid, et riigid, kelle esindaja ei kuulu maailma 500 parima hulka, võivad siiski saata ühe mehe ja naise slaalomil võistlema. Vanessa on minevikus ka ise tunnistanud, et Ühendkuningriigi esindajana tal tõenäoliselt olümpiale kunagi asja ei ole. “See on alati olnud mu unistus ja loodan, et inimesed näevad, et tahan anda vaid endast parimat,” olid tema sõnad 2010. aastal, kui ta oma unistuse avalikustas.

Olümpiaunistus viis taas isaga kokku
Vaatama sellele, et olümpiamängude kontekstis hindab Vanessa oma isapoolset päritolu väga kõrgelt, olid veel kümme aastat tagasi tema suhted isaga pea olematud. Põhjuseks isa pahameel tütre karjääriarengu üle. Kui lapsena astus Vanessa Mae üles klassikalise muusika esitajana, siis aja jooksul hakkas ta klassikat esitama moodsamas võtmes, millega käis kaasas ka kõik sõumaailma juurde kuuluv – efektsed kontserdid ning sama efektsed kostüümid ja välimus. Just selline sõulikkus viis karile Vanessa suhted oma pärisisaga, kes 1996. aastal tütre fotode aadressil vängeid sõnu kasutades viitas sarnasusele pornotööstusega.

Kümme aasta ei vahetanud Vanessa oma isaga sõnagi, kuid selle kümnendi algusest on suhted soojenenud. “Kasvasime lahku, kui ta naases Taimaale. Ta oli kümme aastat munk, kuid teeb nüüd taas seda, mida oskab kõige paremini, see on juhtimine.” Praegu hindab Vanessa oma Tai päritolu varasemast rohkem ja see on ka üks põhjus, miks isa ja tütre suhted on paranenud.

Aastatepikkune tüli emaga
Kui isaga on Vanessa Mae suhted taas lähedaseks muutunud, ei saa sama öelda paraku ema kohta. Vanessa ema oli tütre mäned˛er tema kireva karjääri esimesel kümnendil, kuid 21aastaselt vallandas tütar ema selle koha pealt. Suhted on keerulised senimaani ja alles hiljuti tunnistas Vanessa Briti meediale, et ema tema olümpiakarjäärile kaasa ei ela. “Elus on selliseid hetki nagu olümpiamängud, mil erimeelsused maetakse maha. Meiega ei ole see aga juhtunud.”

Mõneti irooniliselt oli just ema Pamela see, kes tütre nii suusatamise kui ka muusika juurde juhatas. Pamela korraldas Vanessale suusatamise eratunde ja pere käis sageli puhkamas just luksuslikes suusakuurortides Šveitsis, Prantsusmaal ja Austrias. Ent ühel hetkel pani ema keelu peale kõikidele sellistele tegevustele, millega kaasnes võimalik vigastamisoht. “Loobusin näiteks lapsena ratsutamisest, sest emale ei meeldinud ükski tegevus, mis oli ohtlik.” Naine tunnistab, et toona ei tundunud see suure ohverdusena, sest muusika võlus teda rohkem kui sport. “Ausalt öeldes ei olnud ma lapsena väga mässumeelne – ainukene erand oli suusatamine.”

Ema ja tütar pole omavahel suhelnud pärast Pamela vallandamist 14 aastat tagasi. Vanessa sõnul ei olnud emale tähtis tütre heaolu, sest Pamela eesmärk oli üles kasvatada staar. “Ma armastan sind, sest sa oled mu tütar, aga ilma viiulimänguta ei ole sa mu jaoks midagi erilist,” on olnud ema sõnad Vanessale. Ema pingeline karjäärikujundamine suhted lõhki ajaski, sest Pamela oli veendunud, et tütrel ei tohiks olla mingit elu väljaspool muusikat. Ema keelas suhted koolikaaslastega, sest need tõmbasid muusikalt tähelepanu eemale. Piirangud läksid lausa nii kaugele, et Vanessa ei tohtinud ise leiba lõigata, sest võis endale sisse lõigata. Selle tulemusena on Vanessa tõdenud, et väljavaade ise emaks saada hirmutab teda, kuna ta on kogenud, kui sügavalt mõjuvad lapsele vanemate sõnad ja teod. “Ma ei oleks praegu seal, kus ma olen, ilma emata. Ta on aidanud luua karjääri, mida ma armastan. Aga ma olen kurb, et see on kõik tulnud meie omavaheliste suhete arvelt,” on ta nukralt tunnistanud.

Juba kümneaastaselt lavalaudadel edu nautinud Vanessa oli 20. eluaastaks sellest virvarrist – pidevatest tuuridest, reklaamikampaaniatest ja muust staarielu juurde kuuluvast väsinud. Suusatamine on pakkunud talle võimalust sellest melust korra välja astuda. Vanessa on tunnistanud, et siiski suuresti just tänu väga vara alanud muusikukarjäärile on tal praegu võimalik keskenduda uutele asjadele ja oma teisele armastusele, suusatamisele. Eelmisel aastal teatas ta, et võtab spordi nimel muusikas aastaks aja maha, aga mitte lõplikult. “Unistus suusatamisest on suurepärane, aga parim töö maailmas on olla laval ja teha muusikat.”