Juhtkiri: miks sa pakud autojuhile alkoholi?

Pikad suveõhtud ja sumedad suvepeod kuuluvad kokku. Aga nendega kaasneb ka üks veidi tüütuks muutuv olukord, millest end ikka ja jälle leian – kui saabun järjekordsele suvisele tähistamisele, algab lõputuna näiv kauplemine.

Võõrustaja pakub tervitusjoogiks klaasikese šampanjat või veini. Kuna liiklen enamasti autoga, siis loobun iseenesestmõistetavalt ka pakutavast alkoholist ja ütlen kohe alguses ära, et ei, aitäh, ma olen autoga. Ja nüüd tuleb see tüütu osa: „Võta ikka, üks klaas ei tee midagi!”, „Sa ei hakka ju kohe minema!”, „Aga söö ka, siis ei hakka pähe!”, „Üldse ei maitse ka?”

Kallid võõrustajad… ütlesin ei ja veelgi enam, tõin välja vägagi selge põhjuse. Jah, saan aru, et te üritate võib-olla viisakad olla (?!), ning usun, et olete pidupäevaks külalistele eriti head joogipoolist varunud… aga ärge pakkuge autojuhile alkoholi. Mitte ühtegi klaasi. Ja kui näete, et keegi joob ja istub seejärel rooli, siis palun takistage teda seda tegemast.

Neid, kes tulevad peole autoga või mingil muul põhjusel alkoholi ei tarvita, on igal koosviibimisel. Eriti tänulikud oleksid nad siis, kui teil oleks pakkuda ka midagi alkoholivaba. Mahla, limonaadi või vett. Kodumarjadest morssi. Või tass kohvi.

Turvalist suve!