Pikk-kuub ehk räbik on pidurõivas, mis pidi olema seljas kirikusse minnes ja kirikus – sõltumata sellest, kas oli talv või suvi. Setu naiste poolvillasest riidest pikk-kuube kutsuti räbikuks ja täisvillasest riidest villasärgiks. Kui räbik on seljas, jäetakse pealiniku otsad selle alla. Liniku peal kannavad Setu naised kolmnurkselt murtud lõua alt seotud rätikut. Peavöö seotakse liniku peale.


Setu naise linik. Kõik fotod: rahvaroivad.folkart.ee

Setu naise vanemat tüüpi särk oli ebaloomulikult pikkade ja kitsaste varrukatega – need olid kuni 130 cm pikad. Särgi peal kanti umbkuue taolist poolvillasest valgest riidest vene sarafani tüüpi rüüd. Selle komplekti juurde kuulus valgest linasest riidest tikitud puusapõll.

19. sajandi teisel poolel tuli koos laiade varrukatega särgiga kasutusele umbkuub. Mustast või tumesinisest peokalevist rüüd nimetatakse sukmaniks (peoriie), puuvillasest riidest aga kitasnikuks (igapäevane rõivas). Sukmani peal kantakse põlle.

Setu naise rahvarõivakomplekti ehivad suured ja uhked hõbeehted. Kesksel kohal on traditsiooniliselt sõlg, millele lisanduvad rohked hõberahadega keed ja ketid.

Setu mehe ülikond erineb muudest Lõuna-Eesti meeste rahvarõivastest oluliselt, kuna on omandanud naiste rõivastest enam venepäraseid jooni. Setu mehe ülikond koosneb särgist, pükstest, vööst, poolsärgist ehk kuuest, kaapkübarast, sukkadest ja pasteldest.

Loe edasi, millest peaks rahvarõivaste valikul lähtuma: Kuidas valida ja milliseid kanda? Kõik, mida peaks väekatest rahvarõivastest teadma

Presidendi kantselei ei ole kahe tööpäeva jooksul Catwalk.ee-le kinnitanud, kas president Kaljulaid kannab vastuvõtul rahvarõivaid. Samuti on jäetud vastamata päringule, millise piirkonna rahvarõivaid president eelistaks.