Kas sul on enese teadmata toitumishäire? Salakavalad märgid, mis viitavad, et oled ohustatud
Neil, kel on kõrgenenud risk söömishäiretele, võib esineda ka muid vaimse tervise probleeme või erinevate mõnuainete kuritarvitamist, stressoreid, mis mõjutavad kehakaalu ja -suurust. On teada, et söömishäired võivad välja areneda ka vastureaktsioonina sellistele elumuutustele nagu puberteet, ülikooli minek, keskeakriis ja suhte lõppemine. Seepärast peaksidki järgnevat teadma.
Olgugi, et anoreksiat käsitletakse meedias kõige sagedamini, on mitmeid teisigi kehaseisundeid, mis su tervist ja hinge muserdavad. Anoreksia on selline söömishäire, mille puhul inimene piirab väga tugevalt söödavate kalorite hulka. Buliimia korral sööb inimene liiga palju ja siis oksendab söödud toidu välja. Jälle sööb ja jälle oksendab. Oksendamist võib asendada ka tekitatud kõhulahtisus. Trennisõltuvus (ingl k exercise-orexia) näeb välja selline – inimene, kes on ülekaaluline, saavutab liigselt trenni tehes suurepärase (ideaalse vormi) ega suuda muust kui oma vormist enam mõelda. Kinnisideed iseloomustavad üldiselt aga kõiki toitumishäireid. Ortoreksia puhul ollakse liigselt kiindunud tervislikku ja puhtasse toitu. Pisut vähemtuntud häire on liigsöömine, mille puhul inimene kugistab toitu kontrollimatult ja seni, kuni enesetunne muutub väga ebamugavaks.
Kõik need seisundid võivad kujuneda eluohtlikuks ning neil on mitmeid sarnaseid ohumärke.
1. Sa mõtled kogu aeg toidust
Võta hetk aega ja mõtle tagasi paarile viimasele tunnile. Kas veetsid aega sõpradega, tegid mingeid toimetusi, täitsid tööülesandeid – millele sa sel ajal mõtlesid? Kui oled sattumas toitumishäirete teele, on sinu mõtetes kogu aeg toit, ükskõik, mida sa ka parajasti ei teeks.
Mida rohkem aega sa toidule mõeldes veedad – kuidas sa seda valmistad ja sööd –, seda tõenäolisemalt on tegemist väikese märgiga sellest, et sul võib välja kujuneda söömishäire. Kui sind häirib, kui suur hulk sinu mõttetööst kulub kalorite ja toitainete toiteväärtuse arvutamisele ning mõttes toidu koguste mõõtmisele-kaalumisele, püüa kindlaks teha ja registreerida (üles kirjutada), kui palju sa sellele aega kulutad. Saad selle info arsti juure minnes kaasa võtta, et leida moodus, kuidas end kontrollida ja niisuguste mõtete hulka vähendada.
2. Edu dieedi pidamisel muudab sind enesekindlaks
Suur osa söömishäiretega patsientidest proovivad erinevaid dieete ja saavutavad neid rakendades ka edu. Kuid sellest algab söömishäire. Kuigi tervislikumalt toitumine ja kilode kaotamine näib täiesti kahjutu tegevusena (eriti siis, kui valmistud mingiks sinu jaoks oluliseks ürituseks või soovid kaotada talvel lisandunud kilosid), tegeled vähem kilode füüsilise kaotamisega ja rohkem sellega, kuidas kaalukaotus sind inimesena mõjutab.
See, mis sageli algab süütuna näiva tervisliku toitumisena või dieedina, võib aluse panna söömishäirele, sest inimesed leiavad üsna sageli, et uus käitumismall lahendab ka teised probleemid (tekib rohkem sõpru, närvilisus ja kurbus kaovad, püüad teistsugusel moel tähelepanu jms). Ole nende märkide suhtes hoolikas.
3. Väldid mõne suure asjaga tegelemist
Pole oluline, kui roosiline su elu Facebooki-sõpradele paistab – iga inimese elus tõusud ja mõõnad. Alati. Kuid kui sa hiljuti perekonnas surma kogesid, mingi raske õnnetuse või lahkumineku üle elasid, võib sul tekkida soov mõnest paranemise loomulikust astmest üle hüpata ning tahtmine keskenduda millelegi, mida suudad kontrollida. Püüad asjadest ja olukordadest (lein, konflikt, mure, trauma, stress jms), mis valulikud on, mööda vaadata või hiilida. Kuid pead leidma turvalise paiga ja inimese, kus ning kellega neist asjadest rääkida, et ennetada kontrollimatut keha-kütusega-toitmise-söömist.
4. Uurid kõiki märgistusi liigse hoolega
Tahad kindel olla, et sa ei söö töödeldud toitu, millesse on lisatud mittevajalikke suhkruid ja muid kemikaale. Kuid kui veedad poes toiduainete märgistusi ja silte uurides tunde, võib olla tegemist ohtliku sundmõttega. Söömise juures on oluline normaalsus (süüa päris toitu) ja tasakaal kõikide erinevate toiduainete gruppide vahel. Inimesed, kes kalduvad ortoreksiale, arvates, et tegemist on süütu püüdega süüa tervislikult, välistavad oma toidulaualt järjest enam toiduaineid ning liigitavad aina suurema hulga toitu halva hulka. Samal ajal lubades endal süüa ainult seda, mis liigitub hea kategooriasse. Kuid sellisel moel toiduaineid headeks ja pahadeks sorteerides jääd sa sageli ilma vajalikest toitainetest, mida keha korralikuks toimimiseks vajab. Inimese keha pole loodud pika aja jooksul järgima jäika ja rangelt ettekirjutatud dieeti. Selle asemel vajame heas tervislikus seisundis püsimiseks kombinatsiooni toitainetest, mis keha kenasti käigus hoiavad.
5. Sinu toiduvalikud muutuvad väga kontrollituks
Kui sa sõpradega restoranis olles alati ette antud toiduvalikut oma äranägemise järgi muuta püüad nii, et see sõpru kulme kergitama paneb, on aeg oma tõekspidamised ümber vaadata. Mida jäigemaks sa oma toiduvalikutes muutud, seda vähem sa toitu ja söömist naudid. Eriti siis, kui su kehakaal kiiresti langeb. Asi võib tipneda sellega, et seltskonnaga sööma minnes võtad sa oma toidu kodust kaasa ning hakkad kritiseerima oma pere ja sõprade toiduvalikut. Kui sa selles kirjelduses ennast ära tunned, on viimane aeg toitumisnõustajalt abi otsida ja oma menüü taas tasakaalu tagasi tüürida.
6. Kehakaal on su kinnisidee
Tervise seisukohast on olemas palju olulisemaid numbreid kui kehakaal – näiteks südame löögisagedus puhkeolekus ja vere kolesteroolisisaldus, kui nimetada vaid mõni. Kui sa aga äkki ja väga kiindunult oma kehakaalu jälgima hakkad, nii nagu oleks tegemist varvaste või sõrmede arvuga, võib olla tegemist ebaterve suhtumisega. Kas oled tähele pannud, et kaalud end salaja sagedamini kui normaalseks peetakse? Ja kui kehakaal on tõusnud, läheb tuju kohe väga halvaks? Need võivad olla esimesed väikesed märgid söömishäirest. Kui hindad ennast kogu aeg kaalunumbri järgi, saab su eesmärgiks seda numbrit muuta ning sestap hakkad vähem sööma või rohkem trenni tegema. On ju häiriv näha päev päeva kõrvalt kaalul numbrit, mida sa sugugi näha ei taha.
7. Kasutad kaalu langetamiseks kõhulahtisteid
Lahtistid aitavad inimesi, kellel esineb seedimisprobleem ehk kõhukinnisus ja kindlasti ei ole need mõeldud kehakaalu alandamiseks. Kõhulahtisteid, igat sorti nn puhastajaid, diureetikume ja dieeditablette kuritarvitavad sageli just inimesed, kes püüavad kehakaalu alandada. Kui sinu suhe kaaluga muutub kiindumuseks või kinnisideeks, katsu sellest üle saada, paludes mõnel sõbral kaal mõneks ajaks endale võtta või lausa ära peita. Kui pead ennast kaaluma meditsiinilistel kaalutlustel, räägi arstiga läbi võimalikud alternatiivid – kas ja kus kodus kaalu hoida või ehk kaaluda end üks kord nädalas näiteks treeningsaalis nii, et sa ise kaalunäitu ei näe. Võib olla väga vabastav alustada päeva ilma, et oleksid silmanud sind täiega türanniseerivat kaalunumbrit.
8. Sööd end kurguni täis ega suuda lõpetada
Mõned inimesed, anorektikud, ei söö peaaegu mitte midagi. Teised aga võitlevad ülesöömisega, mida nad kuidagi peatada ei suuda. Sellest pole siiski tegelikult midagi, kui aeg-ajalt kõhu liiga täis sööd – me kõik oleme seda teinud ja teeme ka edaspidi. Kui selline käitumismuster on aga igapäevaseks muutunud ja sa aina sagedamini söömist lõpetada ei suuda, võib olla tegemist söömishäirele viitava signaaliga. Selline harjumus võib alguse saada stressirohkel ajal, mil püüad muresid peita ja ärevust vaigistada. Toit, eriti suhkur ja süsivesikuterikas magus ning snäkid, tekitavad kiiresti meeldiva ja mugava enesetunde ning rahustavad. Vaata kasvõi seda, kuidas lapsevanemad, kes tegelikult ainult head teha mõtlevad, oma pisut rahutult käituvad lapsed kommide ja muu magusaga maha rahustavad. Sellest aga võib tekkida harjumuslik muster hilisemaks eluks – toit rahustab. Kasuta enda rahustamiseks toidu asemel hoopis sooja vanni, kuuma sauna, sooja voodisse pugemist, lemmikloomaga tegelemist või joogaharjutusi.
9. Kurjustad endaga selle eest, et iga päev trenni ei tee
Regulaarne füüsiline treening on hea tervise seisukohalt ülioluline. Arstid soovitavad teha trenni 3-4 korda nädalas. Kuid kui avastad end mõtlemast, et ühel päeval nädalas jäi spordisaali minemata, võid olla ebatervisliku trennirežiimi kujunemise algpunktis. Pole kahtlust, et regulaarne trenn on tervislik, vähendab stressi ja vaimse tervise probleeme, näiteks ärevust ja depressiooni. Aga kui jõusaali külastamisest või mitmekümne kilomeetri pikkusest rattatiirust saab kinnisidee, mille tõttu loobud muudest elus olulistest asjadest, peaksid mõtlema söömishäirele. Kui jätad trenni pärast minemata oma laste tantsuetendusele, ei suhtle enam sõpradega või tunned, et peaksid töö ajal või ka hilisõhtuti trennis käima hakkama, on tegemist trennisõltuvusega. See võib viia söömishäirete ja ohtliku kehakaalu kaotuseni, isegi alatoitumuse, luumurdude ja vigastusteni. Seetõttu peaksid trennisõltuvuse esimeste märkide ilmnemisel kindlasti sportlaste abistamisele spetsialiseerunud toitumisnõustaja või spordipsühholoogiga nõu pidama ning koostama tasakaalus trenniplaani.
10. Jälgid Instagramis vaid modelle ja staare
“Rikaste ja kuulsate” elude jälgimine pole kunagi lihtsam olnud kui praegu – võid iga päev reaalajas näha, mida mõni modell oma sotsiaalmeediakontole postitab. See võib olla väga huvitav, kuid tekitada ka küllalt palju negatiivseid ja kahjulikke ootusi selles osas, milline su keha võiks välja näha. Ja mitte ainult kuulsuste jälgimine ei mõju nii. Sotsiaalmeedia rõhutab igal sammul n-ö ideaalset, saledat ja sitket keha ja see on tõeliselt ohtlik – inimesed, kel niisugust keha ette näidata pole, tunnevad end häbistatuna, et nad nii saledad pole ning hakkavad vahendeid valimata kõhnuse poole püüdlema. Lõpeta selliste kontode jälgimine ning pidev surve kehale kaob.
11. Tunned enda pärast häbi
Korda koos meiega järgnevat kahte lauset: “Ma ei häbene, et mulle meeldib hea toit. Ma ei häbene oma keha.” Just toimetulekuoskus on see, mis aitab sul rasketel aegadel ellu jääda. Jah, mõnikord võivad sellest oskusest välja kasvada probleemid: liigne söömine, trennitegemine, mõnuainete kasutamine ja töötamine… Kõigi nendega seoses võib elus probleeme tekkida, kuid katsu hinnata, kuidas su käitumine probleemide teket mõjutab ja otsi vajaduse korral spetsialistidelt abi. See on esimene samm tervema ja rahulolevama elu poole.
Allikas: RD
