Missugustest probleemidest?
Ühe uuringu kohaselt oli inimestel, kes magasid öösel kauem kui 8 tundi, 46 % suurenenud insuldirisk võrreldes nendega, kes magasid 6 kuni 8 tundi. Tuleb aga märkida, et tegemist oli lihtsalt ühe seosega.

Suurem seos on aga ülemagamise ja depressiooni vahel. Idee selle taga on järgmine: mida rohkem sa magad, seda vähem lähed kodust välja ning sinu keha toodab vähem füüsilise aktiivsusega vallanduvaid õnnehormoone. Liigne magamine suurendab ka selja- ja lihasvalusid, kuna sa ei liigu piisavalt. Veel üks uuring (kuigi üsna väike – selles osales vaid 14 inimest) tõi välja, et liiga kaua magamine suurendas kehas põletikulisi protsesse. See seletab ka üldiselt raskemat olekut, kui pärast ülemagamist viimaks ärkad.

Viimaseks probleemiks on uimasus. See, kui kaua sa magad, mõjutab otseselt keskendumis- ja otsustusvõimet ning mälu. Üks võimalus on ka see, et kuna oled maganud kauem kui tavaliselt ning keha ei ole harjumuspärasel kellajal kohvi saanud, on veresuhkur madalam.

Kui kaua on liiga kaua?
Kuigi arvatakse, et parim uneaeg on tegelikult 7, mitte 8 tundi, sõnab uneekspert Dr Roger Henderson järgnevat: „Iga inimese unevajadus erineb, sõltudes nende vanusest, elustiilist ja tervislikust seisundist. Uni on aga selge märk sinu üldisest heaolust. Seega, et aru saada, kui palju und sa tegelikult vajad, hinda, mis mõjutab sinu unekvaliteeti ja-kvantiteeti.“

Seda seetõttu, et kvantiteet ei tähenda ka siinkohal kvaliteeti. Sa võid küll voodis olla 8 tundi, kuid selle ajal jooksul mitu korda üles ärgata või on sul juba alguses uinumisega raskusi. „Kui sul on olnud tavapärasest tihedam nädal ja tunned end kurnatuna, vajab keha aega taastumiseks.“ Sel juhul ära satu paanikasse, kui magad tavapärasest ärkamise ajast kauem. Olukord muutub aga ülemagamiseks, kui enam kui 8 tundi magamine saab sinu jaoks püsivaks harjumuseks.

Allikas: Byrdie