Foto: Elina Poll-Riives
Iga diagnoosiga leppimine on keeruline, sest see muudab inimese elu. Lõpuks sõltub tsöliaatiku leppimisvõime ning dieedi pidamise suutlikkus just tema pereliikmete ja sõprade valmidusest diagnoosi kuulda ning mõista, kirjutab Eesti Tsöliaakia Seltsi juhatuse liige Katre Trofimov.

Kohanemine tsöliaakiaga võtab aega kuuest kuust aastani. Inimene on sotsiaalne olend ning söömine on sotsiaalne tegevus – järsk elumuutus gluteenivaba dieedi tõttu vajab aega selle õppimiseks ja sellega harjumiseks. Kui ollakse sellega juba harjunud, siis elavad tsöliaatikud tegelikult täiesti tavalist elu, sest tervis on paranenud ja elukvaliteet samuti. Lihtsalt iga toidukord on justkui meie ravim ja peab olema gluteenivaba. Ja me ei ole seda dieeti omale ise valinud, vaid peame seda pidama tervislikel põhjustel.

Diagnoosi saamisel tuleks anda kogu perele, vanavanematele ning sõpradele lugeda tsöliaakia infovoldikut või suunata neid Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehele. Kindlasti on suureks abiks tasuta kogemusnõustamisele tulemine, kus anname personaalselt tekkinud küsimustele vastused.

Meelespea tsöliaatikuga kokkupuutuvale inimesele võiks olla:

Ära tekita süütunnet. „Kuule miks sa ikka ei söö? Sinu pärast tegin selle koogi ju.”
Ära tekita ahvatlust, pannes gluteeniga toit inimese ette, kes ütles, et ta seda ei soovi.
Ära halvusta: „Mida sa pirtsutad?”
Ära unusta! Sündmuste tähistamisel pea meeles ka tsöliaakiahaiget, see on talle oluline. Osta kas või gluteenivabu küpsiseid, kui torti ei leia... Kellelegi ei meeldi ju, kui ta pere või sõprade üritusel ära unustatakse...

Väga oluline on, et lapsi toetaksid kõik tema ümber olevad inimesed – see tähendab ka lapsevanema poolt kõigi vajalike infomaterjalide jagamist lapse kooli või lasteaeda ja lähedasemate sõprade vanematele ning nende täiskasvanute tahtmist last toetada. Kõiki materjale saab küsida seltsist, jagame neid tasuta. Meile saab kirjutada aadressil info@tsoliaakia.ee.

Kui öeldakse, et toit on gluteenivaba, siis seda see ka olgu

Võin öelda, et teadlikkus tsöliaakiast on sellevõrra tõusnud, et kui teatad kusagil, et oled tsöliaakiahaige, siis teinekord öeldakse: „Vabandust, meie gluteenivaba toit teile siiski ei sobi.” Ehk saadakse aru, et see on see väga raske variant, mil tõepoolest ei tohi gluteeni süüa.

Ometi on seda kurb kohata, sest ka toitlustajad peaksid mõistma, et oluline ei ole, kes tuleb nende juurde gluteenivaba toitu sööma, vaid hoopis see, et kui nad ütlevad, et toit on gluteenivaba, siis ta seda ka on, vastates seaduses ette nähtud nõuetele.

Gluteenivaba toitu söövad peale tsöliaatikute veel inimesed, kellel on mõni muu gluteenist põhjustatud haigus või kelle jaoks on see toit lihtsalt toetav mõne teise kaasuva haiguse puhul. Me ei peaks käima restoranides ja avalikustama, mille pärast peame sööma gluteenivabalt.

Tihti kardetakse gluteenivaba toitlustamise rangeid nõudeid. Samas näeme mujal maailmas, et on vägagi edukalt võimalik valmistada samas köögis tavalist ja gluteenivaba toitu – tuleb lihtsalt pöörata tähelepanu väikestele detailidele ja välistada ristsaastumine. Ja see on võimalik, kui köögis just ei lennutata pidevalt nisujahu...

Eesti Tsöliaakia Selts on patsiendiorganisatsioon, kelle tegevuse peamine eesmärk on tsöliaatikute heaolu ja elukvaliteedi tõstmine. See tähendab, et üks seltsi põhitegevusi on tsöliaatikute ning nende pereliikmete toetamine läbi otsese kogemusnõustamise, mida pakuvad seltsi vabatahtlikud. Inimesed on liitunud seltsiga, sest nad soovivad kogukonnatunnet, et ei ole oma elumuutusega üksi ning nad teavad, et nendeni jõuab alati ajakohane ja korrektne info haigusest, gluteenivabadest toodetest jne.

Lisaks otseselt tsöliaakiahaigetega tegelemisele, on seltsi suureks ülesandeks avalikkuse ning sealhulgas ka riigiasutuste, tootjate, HoReCa sektori ning lasteasutuste teadlikkuse tõstmine. Meie tegevus on oluline kõigile nendele osapooltele, sest oleme oma ala eksperdid ning pakume nõustamisi ja koolitusi tsöliaakia ja gluteenivaba tootmise/toitlustamise teemal.