Kuna Keili liitus 13aastaselt modelliagentuuriga, tuli tal kiirelt suureks saada. Neiu läks üksi Hispaaniasse elama ja astus seal kohe moekarussellile. “Pidin tundmatus linnas ühelt castingult teisele orienteeruma – see ei jätnud enam võimalust väga titte mängida ja uksi paugutada, kui midagi ei meeldinud. Teadsin, et pean andma endast maksimumi ja tublisti tööd tegema,” meenutab ta. Vaid mõni aasta hiljem sõitis ta üksi Ecuadori modellivõistlusele. “Tol ajal olid inimröövid seal nii sagedased, et liikusime isegi turul koos turvameestega. Kuidagi õnnestus mul sinna minekuks vanemad nõusse saada, aga eks ma ikka panin nende närvid korralikult proovile.”

Keili kooliaeg möödus Tartu Kivilinna gümnaasiumis, pärast mida läbis ta ajakirjandus- ja kommunikatsiooniõpingud Tartu ülikoolis. Televisiooni õppis Keili Ameerikas Ball State’i ülikoolis.

Millega koolist vabal ajal tegelesid?

Enne esimest klassi tegelesin tublisti iluvõimlemisega, spagaadiga sain ladusalt hakkama ja hundirattad olid graatsilised. Just iluvõimlemine andis mulle hea aluse hilisemaks tantsutrenniks. Tegin teismelisena kaasa mitmes šõutantsugrupis ja mulle väga meeldis esineda. Olen mitu aastat ka tennisetrennis käinud ning lühikest aega isegi ratsutamas. Mu lemmikaastad jäävad siiski laste kunstikooli, sealt alates on joonistamine ja maalimine mulle väga südamelähedased olnud. Keskkoolis olin alati see tubli aktivist, kes juhtis aktusi, korraldas õpilasesindusega üritusi ning suutis samal ajal üsna hästi neljadele-viitele õppida.

Kas puberteedieas mässasid ka?

Ema räägib siiani, kuidas ma ükskord suurest vihast otsustasin näidata, mis puust ma tehtud olen, ja jooksin kodust ära.

Jaga
Kommentaarid