Kui palju peaks suvel vajaliku annuse D-vitamiini saamiseks õues viibima?
D-vitamiin on huvitav vitamiin, mida meie keha on võimeline ise tootma ja mis käitub nagu hormoon.
D-vitamiin aitab meil paremini omastada kaltsiumi ja fosforit, mis omakorda on kriitilise tähtsusega luude ja hammaste heaoluks. Kaltsiumi imendumine on eriti tähtis, kuna siis, kui seda kehas piisavalt ei ole, võtab organism selle meie luudest. Kaltsiumi kasutab meie keha igapäevaselt näiteks juuste ja naha uuendamiseks. Kaudselt võib päikesevitamiini nendes igapäevastes tähtsates toimingutes osaliseks pidada, kuna on kaltsiumiga tihedalt seotud. Kui D-vitamiini tase on kehas pikemat aega normist madalam, kasvab osteoporoosi ehk luuhõrenemise oht, kuna kaltsium ei jõua kehasse. Mainitud vitamiini ülesanded on veel vere hüübivuse ja südametöö toetamine ja see aitab vähendada ka teiste haiguste riski, nagu vähk, diabeet, astma jt.
Kuidas D-vitamiini saada?
Hea uudis D-vitamiini puhul on see, et tegelikult piisab meile 15-minutilisest päikese käes viibimisest Eesti suves, et vajaminev päevane kogus kätte saada. Kahjuks on Eestis piisavalt tugeva kiirgusega päikest vaid maist kuni septembrini.
D-vitamiini saamiseks ennast poolpaljaks võtta pole vaja. Piisab näo ja käte päikesele eksponeerimisest – päikese käes tundide kaupa praadida ei ole vaja. Samuti ei anna solaarium mingil määral päikesevitamiini, kui tegemist pole just valgusteraapiaga. Tähtis on mainida, et kui kasutame päikesekreemi, siis meie keha päikesevitamiini ei saa. Seetõttu ongi parim viis selle omandamiseks suvel tavariietes ringi liikuda. Kui rannas päikese võtmiseks läheb, siis tasub kindlasti kaitsvat kreemi kasutada.
D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide hulka, mis tähendab seda, et keha on võimeline seda kehas hoidma kauem kui mõnda teist vitamiini. Siiski karu kombel talveuneks (loe: päikese puuduseks) seda ette koguda ei ole võimalik. Rasvlahustuvat vitamiini on keha võimeline teatud koguses akumuleerima ja igapäevaselt selle koguseid jälgida ei ole vaja. Samas, kui ta tase on liiga madalaks lastud, siis võtab parajalt aega, et ta tase tagasi normi saada.
D-vitamiin toidus
Kalatooted on parimad D-vitamiini allikad. Lisaks on neis rohkesti oomega-3-rasvhappeid, mille järele kehas samuti tihti puudus tekib. Päikesevitamiinirikkad kalad on forell, angerjas ja lõhe, samuti kilu, makrell ja heeringas. Muide, seda vitamiini on ka kalamarjas – ehk õigustab see kalamarja kõrgemat hinda.
Kuna D-vitamiini allikad on peamiselt loomset päritolu, siis erilist tähelepanu peavad selle saamisele pöörama taimetoitlased. Näiteks metsast korjatud seened, mis on päikest saanud, on head päikesevitamiini allikad. Poest ostetud šampinjonid või portobello seened on reeglina kasvatatud sisetingimustes ja neis ei ole ka päikesevitamiini. Metsast saadud kukeseentes aga on hea kogus seda vitamiini.
Loomsetest toitudest on D-vitamiini peale kala veel munakollases ja maksas.
Eriti peaks D-vitamiinirikkad toidud au sees olema talvel, samas on tavalise toiduga keeruline vajalikke koguseid kätte saada, mistõttu tasub lisaks tarbida kalaõli. Ja kui tegemist on veretesti abil määratud tõsise D-vitamiini vaegusega, saavad aidata vaid toidulisandid.
Loe edasi ja saa teada, millistes toiduainetes veel D-vitamiini leidub, millised on päikesevitamiini puuduse sümptomid ja kas peaksid D-vitamiini toidulisandite kaudu juurde võtma http://tervisliktoitumine.ee/d-vitamiini-omadused-ja-allikad/
Allikas: www.tervisliktoitumine.ee
