Psühho- ja traumaterapeut ning kriisikonsultant Maire Riis annab häid soovitusi, kuidas ärevust vähendada ja vähem muretseda.

Tee hingamisharjutusi. Hinga rahulikult sisse ja välja; hinga välja pikema aja jooksul, kui sisse hingasid. Nii saab keha rahuneda.

Tunne, et sina ise saad hakkama. Teadvusta endale, et sul on oskused ja teadmised, kuidas toime tulla. Kuidas und tagasi saada, kui rahutu aeg on selle röövinud; kuidas emotsioone ohjata. Meil kõigil on omad meetodid, kuidas oleme varasematel ärevatel aegadel toiminud ja end rahustanud– neid samu võtteid võiks ka nüüd kasutada.

Kujutle tulevikku (ainult positiivselt!). Tee järgnev harjutus. Mõtle, kui vanaks sa tahaksid elada. 80? Mõtle näiteks, milline sinu 80. juubel välja näeks. Kus pidu toimub, kes osalevad, ilmselt on kohal erinevad generatsioonid? On see suvine või talvine pidu? Kas sa ise oled aktiivselt selles osaline või vaatad pigem kõrvalt? Mis sul seljas on – kas oled riietunud eakohaselt või hoopis popilt ja noortepäraselt? Millised tegevused sel peol toimuvad? Loo oma tulevik perspektiivis ja näe end lähedaste ning sõprade keskel. Seejärel mõtle, millised valikud sind 80. eluaastani viisid. Neid valikuid teed juba praegu.

Keskendu negatiivse asemel positiivsele. Muuda mõtted nagu “Ma ei saa hakkama”, “Ma kardan haigeks jääda” positiivseteks, mõeldes “Ma saan hakkama”, “Ma annan endast kõik, et terve püsida”, “Minu immuunsüsteem on tugev”. Mõtetel on väga suur jõud ja tugevatest mõtetest tasub kinni hoida, nii ei pääse ka hirmumõtted sind nõrgestama.

Tee seda, mida saad. Sellega, mis sul on. Seal, kus oled. Teadvusta, et muretsemisega ei saa sa mitte kuidagi olukorda muuta. Kui muretsed näiteks kellegi konkreetse pärast, siis helista talle. Kui aga selle pärast, mida sa ei saa muuta, siis luba endal muretseda teatud perioodil päevast – näiteks iga päev kella viiest veerand kuueni. Muul ajal tekkivad muremõtted lükka kõik sellele ajale edasi. Võimalusel kõnni. Terapeut soovitab ka tahtmatult pealetulevatele mõtetele öelda: stopp, ma praegu ei mõtle neid, vaid lükkan need edasi õigele ajale. Ole enda suhtes heatahtlik ja mõtlemata ära oma muremõtteid siiski jäta…. Aga tea, et sa ise saad valida aja ja koha, kus sa neid mõtled. Riis ütleb, et teda ennast on rasketel aegadel rahustanud mõte “Tee seda, mida saad. Sellega, mis sul on. Seal, kus oled.”.

Võta aega ja kuula edasi.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!