Foto: Katrina Tang

Ainult positiivsed emotsioonid seostuvad Kaubamaja uute suundadega. Kuna kliendid ja ostukeskkonnad arenevad ja muutuvad pidevalt, siis on rõõm teha koostööd selliste edasimüüjatega, kes kaasa mõtlevad ja ka meid protsessi kaasavad. Väga teretulnud oleks uues Kaubamajas näha store-in-store lahendust, mis tähendab võimalust suuremal pinnal NVbyK brändi lugu tutvustada. Ja seda mitte ainult toodete läbi, vaid ka kasutades muid visuaale ja väljapanekulahendusi. See oleks võimalus luua kliendile ostukeskkond, mis koheselt aitaks tal mõista meie brändi väärtusi ja stiili.

Veel tulevad seoses tuleviku Kaubamajaga meelde sellised märksõnad nagu erinevate tasapindade loomine, palju naturaalset valgust ja rohkem huvitavaid tehnoloogilisi lahendusi, mis teeksid ostmise kliendi jaoks interaktiivsemaks. Näiteks võiks olla võimalus liskas kohe nähtavatele/proovitavatele toodetele iPadi, seinal asetseva puutetundliku ekraani või mõne muu elektroonilise lahenduse abil näha ja tellida kõiki teisi NVbyK tooteid. Või näiteks, kui klient on juba eelnevalt sellest müügipunktist oste sooritanud, siis oleks võimalik talle eelnevate ostude põhjal kohe sobilikke uusi tooteid pakkuda.

Oksana Tandit, moelooja


Foto: Olga Makina

Tallinna Kaubamaja oma väärika ajaloo ning esindusliku positsiooniga võiks kindlasti olla Eesti moekunsti ja disaini parima valiku pakkuja, toetaja ning maailmale tutvustaja. Näen seal tulevikus ajutiste pop-up lahenduste asemel suurt püsiala, kus igal tugeval, väljakujunenud käekirjaga Eesti brändil on oma design corner ehk saar sõbralikel hinnatingimustel, kus disainer saab kujundada Kaubamaja üldist interjööri arvesse võtvalt oma brändile sobiva iseloomuliku miljöö. Sellised Eesti moekunsti saared tekitaksid koha, kuhu tuleks huviga vaatama ja ostma nii Tallinnat külastav turist kui ka meie enda inimesed.

Üks idee on ka kombineerida meie moebrändid nendega stiililiselt sobivate välismaistega, näiteks Armani ja temaga kõrvuti sobiv Eesti bränd, Valentino ja sellega sobiv, meie enda iseloomuga teksabränd kõrvuti Dieseliga vmt. Ootan huviga konkursi toimumist ja võidutöö valimist ning loodan väga, et sisekujunduse faasis ka Eesti disainereid kaasatakse moekunsti ning disaini ala väljapaneku kujundamisse. Koostöös saaksime teha midagi, mille üle võime kõik uhked olla.

Mario Kroon, Formed Stories disainer


Foto: erakogu

Mina näen kaubamajade tulevikku mitte kui suuri hooneid, kus kahel pool fuajeed on poed üksteise kõrvale pikitud, vaid kui hubaseid, liigendatud ning avara sisearhitektuurse lahendusega ajaveetmis- ja elustiilikeskusi. Kuna üha rohkem jaekaubandust liigub internetti, kus on lihtne toolilt tõusmata parimat hinda taga ajada, peaks Kaubamaja pakkuma lisaväärtust, mis arvuti tagant ära kutsuks. See tähendab praeguste kaubanduskeskustes olevate n-ö hingeta kohvikute asemel uusi mõnusaid ajaveetmiskohti. Omanäolisi päris kohvikuid, kus ostlemise vaheajal lõõgastuda, kus sõpradega kokku saada või lugedes aega veeta. Lahedaid ning uusi maitseid pakkuvaid tänavatoidu söögikohti praeguste kiirtoidurestoranide asemel. Head mahedat souli, jazzi, house’i sugemetega taustamuusikat, mis aitab suurepäraselt kaasa elamustele ja ostlemiskogemusele.

Kui klient on juba jõudnud niikaugele kui proovikabiin, tuleks seal teha revolutsioon valgustuses. Praegu tihedalt esindatud „inkubaatorivalguse“ asemel peab olema hästi välja reguleeritud valguslahendus. Ülevalgustatud proovikabiinis, kus terav valgus toob esile kõik näo ebatäiused ja konarused ning muudab näo kahvatuks, mõjuvad ka kõige ilusamad kleidid ja ülikonnad ääretult nukralt. Ning pigem reegliks kui erandiks peaks saama Eesti enda väiketootjate väljapanekud ja poed, väärtustamaks kodumaist disaini ning tootmist.

Tiina Talumees, moelooja


Foto: Tiit Mõtus

Reisides vaatan professionaalsest huvist lähtuvalt alati ringi ka suurlinnade esinduslikes kaubamajades. Mõeldes uueneva Kaubamaja ja selle peale, mida võiks ka meil enam olla, tuleb kõigepealt meelde sisekujundus ehk rohkem õhku, ruumi ja valgust, mis aitaks disainerloomingul paremini mõjule pääseda. Tõenäoliselt lähtub ka Kaubamaja uus maja just sellest.

Ostukogemuse muudavad mõnusaks ja hubaseks ka väikesed kohvikud ja baarikesed, mis on nagu saared keset müügisaale. Võtad ehk vaid väikese joogi või suupiste keset raskete otsuste tegemist, aga samas puhkad jalga ja lõõgastud hetkeks.

Suurtes kaubamajades on silma jäänud ka vaatemängulised eriväljapanekud couture-disainist, mis ka meil võiksid mingil põneval kujul olemas olla. Kuigi kaubamajadest couture’i osta ei saa, on seda külastajatel põnev vaadata, sest kõik ei saagi olla couture’i tellijad, kuid moel on samas ka kunstiline ja inspireeriv väärtus.

Reval Denim Guild, Eesti rõivamärk


Foto: Jö Paabu

Kui tulevikku saab tõesti täna unistades luua, siis lubagem, me jagame teiega tunnet, mida sooviksime Tallinna Kaubamajas kogeda. Näeme avarat, põhjamaiselt minimalistlikku interjööri, mis põimub uljate elementidega 1960ndatest – valgustandvad peened kandilised kuldraamis klaaslühtrid, siin-seal kesk heledat ruumi värvilised ent maitsekad puhkenurgad, rohelised palmid ja monsterad ja jalgadel puitkastides taeva poole sirutumas havisabad ja aglaoneemad. Ja see kõik peab olema päris - päris materjalid, päris taimed, päris lõhnad, päris luksus. Selleks, et pälvida rahvusvahelist tähelepanu kui maailmatasemel kaubamaja, peab panustama Kaubamaja ajaloolisele väärikusele ning taaslooma see kõik nii imeliselt, et need, keda meie täna alt üles imetleme, piidleksid nõnda homme hoopis meid.

Ootame ka, et Tallinna – me endi – Kaubamaja panustaks enam kohalike disainerite tutvustamisele, et kohalik disain ei oleks vaid pop-up või paar stanget siin-seal, et magusaimad nurgad ei läheks mitte suurbrändidele, vaid me oma moekunstnikele, kellest paljud on tänaseks juba kaugelt välismaisest masstoodangust ees. Loodame ka, et säärase potensiaaliga kaubamaja ei hellitaks tulevikus oma klientuuri mitte odavate hindade, vaid tõeliselt väärt disainiga.

Tanel Veenre, ehtekunstnik


Foto: erakogu

Ma näen, et ka suuremad edasimüüjad liiguvad isikupära ja kliendikeskse tervikkogemuse suunas. Tänu kohaliku disaini väärtustamisele on ka tarbija nõudlikkus kasvanud − inimesi, kes rahulduks Aasias mass-toodetud asjadega, on üha vähem. Ma näen, et disainilt oodatakse üha enam lugu ja müügikeskkond on üks selle loo võimendajaid. Tooted võiks olla osa mõttelisest seeriast, nende ümber peaks olema maagiline fluidum, mille ostja saab koos tootega kaasa. Atmosfäärikogemus võiks olla ka eeliseks üha paisuva netikaubanduse ees. Kaubamaja on kui teatrilava!